On tabavalt öeldud, et Haapsalu vanalinn on ehitatud keskaegsetele vundamentidele – sellele, mis oli alles jäänud pärast ahelpõlenguid, mereröövlite rüüstamisi ja sõjaturmasid.
Haapsalu on ehitatud minevikule ja see teadmine-tunnetamine tekitab imetlust ning austust.
Haapsalu südame moodustavad linnus ja peaaegu muutumatuna tänaseni säilinud keskaegne tänavavõrk, seda ääristav eri ajastutest pärinev hoonestus – põhiliselt 19. sajandist ja 20. sajandi algusest, sekka mõned 18. sajandi puitmajad, millele pakkuvad vaheldust eestiaegsed äri-, kooli- ja elumajad. Varasem hoonestus on aegade käigus kahjuks juba kadunud, välja arvatud mõned õnnelikud erandid nagu Jaani kirik, raekoda, tollihoone ja vana apteek.
Uut on tegelikult väga vähe. Teadaolevalt vaid 5 protsenti Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala hoonetest pärinevad nõukogude perioodist ja veel nooremad on vaid üksikud. Huvitaval kombel peegeldab ka uute majade puhul nende väljanägemine tihtilugu ihalust veidi vanamoodsa ja romantilise järele, eeskujuks kuurordiaegsed saelõikelised puitpitsid, mitmesuguse profiiliga laudised, uhked viiluväljad, akna- ja uksepiirdeid.
Iga linn on eriline ning et selle väljakujunenud ja iseloomulikud tunnusjooned alles jääks, tuleb olemasolevat ehituspärandit väärtustada ja säilitada ning uut arhitektuuri eelnevalt loodu vahele hästi sobitada. See ei ole lihtne ülesanne ja parima tulemuse nimel tuleb vaeva näha eelkõige muidugi majade omanikel, kelle heast tahtest, võimalustest ja suhtumisest kõik alguse saab ja sõltub. Vaeva tuleb näha ka kohalikul omavalitsusel ja muinsuskaitsjatel, kes nõustavad ja võimalusel riigipoolset toetust vahendavad, aga ka kehtestatud reeglite täitmist jälgivad.
Et meie väljakujunenud ja omast keskkonda hoida, moodustati 1970ndatel mitmetes Eesti linnades muinsuskaitsealad. Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala moodustati 1973. aastal.
Muinsuskaitseala põhieesmärk – hoida ajaloolist linnaehituslikku tervikut – ei ole aja jooksul muutunud, küll aga on vahepeal uuenenud nii muinsuskaitseseadus kui ka teisenenud arusaam, et väärtusi saab kaitsta vaid muinsuskaitsealade põhimäärustes sätestatud keeldude ja piirangutega.
Et need põhimäärused vastaksid rohkem ühiskonna ootustele, on muinsuskaitseamet algatanud muinsuskaitsealadele uute kaitsekordade koostamise. Kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile iga vanalinna eripära ja kasutada pärandi potentsiaali linna arenguks ehk soodustada kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu. Muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema paindlikkuse poolest.
Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise protsess tähendab koostööd muinsuskaitseameti, kohalike elanike ja teiste asjaosaliste vahel, et luua kokkulepe, kuidas ja mille pärast Haapsalu ajaloolist linnakeskkonda säilitada. Kogukond ja huvirühmad saavad kaasa rääkida nende igapäevast elukeskkonda kujundavas protsessis ning saada nõu ja innustust kohaliku pärandi hoidmisel ja kasutamisel.
Kaitsekorraga on plaan jaotada vanalinna hooned nelja kaitsekategooriasse: mälestised ning A-, B- ja C-kaitsekategooria hooned. Ehitiste rühmitamise siht on selgem ja eesmärgipärasem asjaajamine ja tegutsemine. A- ja B-kaitsekategooria ehitised moodustavad muinsuskaitsealal kaitstava kihistuse. Nii nagu seni, on eesmärk neid säilitada ning kohandada nüüdisaja vajadustele hoides võimalikult palju ajaloolist materjali ja ilmet, C-kaitsekategooria ehitisteks loetakse üldjuhul uushooned ja lihtsamad abihooned.
Mälestised on ehitised, mis juba on mälestiseks tunnistatud ja väga väärtuslikuks hinnatud, näiteks Haapsalu linnus, kirikud, raekoda ja kuursaal.
A-kaitsekategooria hooneteks loetakse ajaloolised hooned, millel on säilinud ka väärtuslikke interjööre (näiteks trepid ja põrandad, lae- või seinamaalingud, mantelkorstnad või võlvlaed) ning mille siseruumide ümberehitamisel on oluline neid väärtusi uurida ja hoida. Nende hoonete puhul jääb kehtima senine kord: kogu hoone koos interjööriga on muinsuskaitse all, ehitus- ja restaureerimistöödeks nii välis- kui ka siseruumides on vaja muinsuskaitseameti luba.
B-kaitsekategooria hooneteks loetakse ajaloolised hooned või nende koopiad, mille interjöör ei ole säilinud või ei ole nii oluline, et nende muutmist peaks reguleerima. Hoonete kõrval võivad muinsuskaitsealal väärtuslikud olla ka kivimüürid, kaevumajad, ajaloolised purskkaevud, monumendid jms väikevormid. Nende hoonete puhul muutub regulatsioon senisest leebemaks: edaspidi pole siseruumides muudatuste tegemiseks vaja muinsuskaitseameti luba.
C-kaitsekategooria ei tähenda vanalinnas automaatselt luba ehitist lammutada, kuid nende säilitamine võimalikult autentsena ei ole muinsuskaitseala eesmärk. Samuti saab nende hoonete puhul leevendusena loobuda projektide kooskõlastamisest muinsuskaitseametiga – piisab, kui kohalik omavalitsus projektid ja load/teatised üle vaatab.
Praegu kehtiva põhimäärusega võrreldes sõnastatakse uues kaitsekorras Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala väärtused ja põhimõtted. Nende säilitamiseks ja hoidmiseks sätestatakse juhised ja nõuded.
Ükski hoone ei jää aga püsima, kui sellel pole hoolitsevat omanikku, ja ükski ajalooline keskkond ei säili olenemata põhimäärustest või kaitsekordadest, kui selle kasutajad seda ei väärtusta. Pärandit ei kaitse mitte ranged piirangud, vaid omanikud, kes väärtused ära tunnevad ja neid hindavad. Pärand ei ole lihtsalt ilus asi või mõnus keskkond. See on miski, mis loob kohaliku identiteedi ning tugevdab kogukonda. Poliitiline tahe ja seaduslik raamistik on vaid toestav sammas pärandi säilimisel. Pärandi olulisust peab tunnetama kogukond ise, muinsuskaitse roll on teda abistada pärandi olemuse ja väärtuste selgekstegemisel ja sõnastamisel.
Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala eripära ja pärandi potentsiaali esiletoomiseks ja selle ala paremaks hoidmiseks on muinsuskaitseamet algatanud Haapsalu muinsuskaitsealal kaitsekorra loomise. Kaitsekord valmib muinsuskaitseameti, kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike ja valdkonna ekspertide koostöös ning esimene võimalus linnarahval selle loomisel kaasa lüüa on 29. aprillil. Kaasamiskoosolek algab kell 17 Läänemaa ühisgümnaasiumi (F. J. Wiedemanni 15) saalis. Koosolekul tutvustame kaitsekorra koostamise protsessi ja soovime arutada, milline on kvaliteetne (vana)linnakeskkond ning kuidas muinsuskaitseala seda toetab ja soodustab. Ootame kogukonnaliikmete arvamusi teemal, mis teeb Haapsalu ja siin elamise eriliseks ning mis on peamised väärtused, mis vajavad hoidmist ka tulevikus.
Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra kohta saab rohkem infot lehelt www.muinsuskaitseamet.ee/haapsalukaitsekord.