Immunoprofülaktika ekspertkomisjon ei soovita Eestis veel manustada teist COVID-19 tõhustusdoosi, sest ühe tõhustusdoosi saanud inimeste hulgas püsib hospitaliseerimine endiselt väga madal.
Lisaks leidis komisjon, et teise tõhustusdoosi manustamine ei vähendaks praegu oluliselt nakkuse levikut ega vähendaks tervishoiusüsteemi koormust. Eesti andmed näitavad, et tõhustusdoos hoiab haiglasse sattumise riski väga väiksena ja enamik haiglasse sattunutest on vaktsineerimata inimesed. Iisraeli esialgsed andmed kinnitavad, et omikroni tüve puhul ei hoia teine tõhustusdoos võrreldes ühe tõhustusdoosiga nakatumist oluliselt paremini ära.
„Põhilise haiglakoormuse toovad vaktsineerimata riskirühmade inimesed, seega on endiselt ülimalt oluline esmase vaktsineerimiskuuri läbimine. Tõhustusdoos annab lisakaitse, mida on vaja eriti eakatel inimestel. Täna ei pea me vajalikuks teise tõhustusdoosi soovitamist, isegi mitte eakatele. Koroonaviirus on meid korduvalt üllatanud, nii et tulevikku prognoosida on väga keeruline. Jälgime nakkuse olukorra muutuseid ja vajadusel arutame võimalikku teise tõhustusdoosi tegemise vajadust uuesti,“ selgitas komisjoni liige professor Irja Lutsar.
Varasema immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituse kohaselt vajavad esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks lisadoosi tõsise immuunpuudulikkusega inimesed. Kahedoosilise vaktsiini puhul on selline lisadoos kolmandaks doosiks ning piisava kaitse saavutamiseks tehtav tõhustusdoos on sellisel juhul neljandaks doosiks. Sellise skeemi vajaduse üle otsustab arst.
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad allergoloog-immunoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.