Aasta alles algas, aga vana aasta arvete klaarimisel ajavad kiibitsejad juba suled puhevile.
Karta oligi, et Eesti 2021. aasta parima naissportlase valimise tulemused ei pruugi kõigile meeldida – ja nii ka läks. Võib arvata, et parima tiitli võitnud vehkleja Katrina Lehis ja talle napilt alla jäänud tennisist Anett Kontaveit ise jäävad selles niinimetatud jätkusõjas erapooletuks ja lepivad suuremeelselt avaldatud tulemustega.
Sportlaste jaoks on peamine tegeleda oma alaga ja selles edu saavutada. Kõiki spordialasid omavahel võrrelda on niigi meelevaldne tegevus, aga parima väljakuulutamine iga aasta lõpus on rahva silmis siiski erutav ettevõtmine. Sotsiaalmeedia lõi kihama rahvaliku väljendi „kellele meeldib tütar, kellele aga ema” laadis. Netikommentaarides võib ju pidevalt kohata lahmivas stiilis kriitikat, kus kirjutajad ei püüagi (või siis ei suudagi) asjade sisulist külge analüüsida.
Kiibitsemine toimub ka palju väiksemas mastaabis. Näiteks töökollektiivides, kus aasta parim töötaja valitakse. Alati leidub rahulolematuid, mille taga lihtsalt inimlik kadedus.
Juhtus et keegi postitas kuskil kodulehel ja ainus milles tal õigus oli, et teatud provintsi mentaliteet siin riigis valitseb – seda seetõttu et tema juttu üldse tähele pandi ja üles korjati, aga mitte seetõttu mida ta ise provintsi mentaliteediks pidas. Eriti naljakaks tegi et inimene esindab karate federatsiooni ja surub agendat mis tegelikult marginaliseerib veelgi tema enda esindatud spordiala. Sportlased ise loomulikult peavad jääma erapooletuks, sest nemad võistlevad teistel aladel ja võistlustel kui selleks on “aasta sporditähed”.
Anett,rahva lemmik, jääb kindlasti erapooletuks, Novosjolov jt..vaid Katrina valituks osutumise korral. Ps.- petetu ei lepiks aga ühe ega teise variandiga.
LElu digivariant 4 euri ! A miks mitte 40 euri ?