Katrina Lehis ja epeenaiskond kandideerivad aasta sportlase tiitlile

Epeenaiskond Tokyo olümpiamängudel pärast võitu. Foto: FIE

Eesti Olümpiakomitee avas kolmapäeval „Aasta sportlane 2021“ rahvahääletuse. Oma soosikute poolt aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri valimisel saab hääletada kuni 19. detsembrini aadressil. Laureaadid tehakse teatavaks 29. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval „Spordiaasta Tähed 2021“ auhinnagalal.

Aasta naissportlase tiitlile kandideerib Tokyo olümpiamängudel individuaalselt pronksi ja epeenaiskonna võiduni viinud Haapsalu vehkleja Katrina Lehis. Aasta võistkonna tiitlile kandideerib olümpiamängudelt kulla saanud epeenaiskond ja aasta treeneri tiitlile kandideerivad Lehise treener Nikolai Novosjolov ning naiskonna peatreener Kaido Kaaberma.

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Suklese sõnul on keerulisele ajale vaatamata olnud Eesti sportlased rahvusvaheliselt edukad. „Usun, et konkurents aasta sportlase tiitlile kujuneb huvitavaks ja emotsionaalseks ning kindlaid võitjaid ette ennustada on keeruline. Kutsun kõiki „Aasta sportlane 2021“ valimisel kaasa lööma, sest rahvahääletusel osalemine annab igale fännile võimaluse anda osa oma emotsioonist tagasi, hinnates oma kangelaste pingutusi,“ ütles Sukles.

2021. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane.  Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.

Laureaadid kuulutatakse välja 29. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval galaõhtul „Spordiaasta Tähed 2021“, mille otseülekannet saab jälgida Kanal 2 ja Postimehe portaali vahendusel.

Eestis on aasta sportlasi valitud 90 aastat. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta kohta. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane – Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.

2020. aastal valiti sportlasteks rallisõitjad Ott Tänak ja Martin Järveoja, aasta treeneriks Anna Levandi ja aasta noorsportlaseks Kelly Sildaru. Läbi aegade on enim Eesti aasta sportlase tiitleid pälvinud Erika Salumäe, kes teenis vahemikus 1983–1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments