Haapsalu Posti tänava remont läheb plaanitust enam kui poole kallimaks. Nii ennustasid möödunud sügisel ka Haapsalus käinud arhitektide liidu juhid. Selleks, et peatänav siiski ehitatud saaks, tuleb linnal kaks miljonit eurot juurde laenata. Uus laen aga viib Haapsalu laenukoormuse peaaegu maksimumini – linnal on lubatud maksimaalselt laenata kuni 15 miljonit eurot, millest pärast uut laenu on kasutamata vaid umbes miljon.
Haapsalu laenukoormust on piiri peale kasvatanud peamiselt omafinantseeringud – põhikooli ehituseks ja Haapsalu linna algkooli renoveerimiseks ning muidugi teeremondiks: Tallinna maantee ja Jaama tänav, Posti ja Metsa tänav ning Kiltsi tee. Kõik need on vajalikud objektid – koolimajad olid kehvas seisus ning auklikke teid on kirutud juba aastaid. Igal juhul saab praegune linnavalitsus minna sügisestele kohalike omavalitsuste valimistele vastu, näpus pikk nimekiri sellest, mis tehtud, kuid sügisel ametisse astuval linnavalitsusel terendab silme ees keerulisem tulevik.
Kui seni on linn laenurahaga katnud just investeeringute omaosalusi, siis nüüd ollakse sealmaal, et Haapsalus ei saa enam viimastel aastatel nii tavaliseks saanud suuri ehitusi ette võtta, sest laenuraha napib ja omaosaluseks pole kusagilt raha leida. Mõelda tuleb ka sellele, et laene tuleb ühel hetkel hakata tagasi maksma ja igasugune laenu võtmine toimub alati tuleviku arvel. See tähendab, et kusagilt tuleb hakata püksirihma koomale tõmbama.
Et laenu tagasi maksta, on linn otsustanud langetada palgakasvu 2024. aastani. Kui rahandusministeerium on prognoosinud keskmiseks aastaseks palgakasvuks 3,4%, plaanib Haapsalu linn kõigis allasutustes palgakasvu vähendada ja see oleks järgmistel aastatel vaid 2,8%. Palgatõusu veavad peamiselt miinimumpalkade tõus hariduses ja kultuurivaldkonnas.
