Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes möödunud aastal 2,9 protsenti, eelkõige mõjutasid langust töötlev tööstus, kaubandus ning majutus ja toitlustus.
Neljandas kvartalis vähenes SKP võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 1,2 protsenti, seejuures moodustas SKP jooksevhindades 7,3 miljardit eurot, teatas statistikaamet.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul mõjutasid neljandas kvartalis majanduslangust enim põllumajandus, metsandus ja kalandus, majutus ja toitlustus ning haldus- ja abitegevused.
„Töötleva tööstuse panus jäi küll negatiivseks, aga olukord paranes siiski koroonakriisieelsele ajale. Kiire langus pidurdus ka veonduse ja laonduse tegevusalal ning majanduse paranemist oli aasta lõpus märgata mujalgi. Positiivselt panustasid majandusse info ja side ning finantssektor,” ütles Müürsepp.
Eratarbimine vähenes neljandas kvartalis 1,3 protsenti. Jätkuvalt kasvasid kulutused kodusisustusele, toidule ja sidele, vähem kulutati aga transpordile, riietusele ning vabale ajale.
Vaatamata piirangutele rahvusvahelises transpordis läks väliskaubandusel hästi. Reisiteenuste madal tase piiras endiselt nii teenuste eksporti kui ka importi, kuid kaubavahetus jõudis ajalooliselt kõrgele tasemele.
Nii kaupade sisse- kui ka väljavedu suurenesid elektroonikakaupade ja keemiatoodete tõttu, vastavalt 14,4 protsenti ja 8,7 protsenti. Kaupade eksporti toetas ka puittoodete väljavedu, impordile andis hoogu mitmesuguste masinate ja seadmete sissevedu.
Müürsepa sõnul pidurdas sarnaselt aasta algusele majandust maksulaekumine. „Vähenenud laekumist võis näha nii käibemaksu kui ka aktsiiside puhul, mis oli osaliselt tingitud maksude erakordselt suurest laekumisest 2019. aasta neljandas kvartalis,” lisas ta.
Neljandas kvartalis vähenesid investeeringud finantssektorisse ja transpordivahenditesse.
Eratarbimine vähenes 2020. aastal 2,5 protsenti kaupade ja teenuste tõttu, mis on seotud reisimise, töölkäimise ja väljaspool kodu aja veetmisega. Kasvasid koduse elustiili ja tervishoiuga seotud kulutused. Tervishoid vedas ühtlasi ka 2020. aasta valitsemissektori kulutuste 3,6-protsendist kasvu.
Kevadel kulmineerunud koroonakriis tabas rängalt väliskaubandust. Siiski oli statistikaameti teatel aasta teises pooles näha kaubavahetuse tugevnemist, mis annab märku Eesti majanduse kiirest kohanemisvõimest.
