Marko Kippa
AS Kuusakoski juhatuse liige
Jäätmed ei ole enam prügi, vaid muutuvad üha enam ja enam väärtuslikuks tooraineks. Juba täna on täiesti reaalne vähemalt osadest jäätmetest vabanemise eest jäätmekäitlejalt raha küsida.
Kogu maailmas kogub tuure urban mining ehk sekundaarse tooraine „kaevandamine”. Seejuures ei tähenda urban selles kontekstis sugugi ainult linnakeskkonda, vaid on igati kohane ka väiksemates asulates, külades ning isegi talumajapidamistes. Selliste haruldaste metallide nagu plaatina, indium ja tantalum varu on prognooside järgi ammendumas 5-20 aasta jooksul juhul, kui materjali ringlussevõttu märkimisväärselt ei parandata. 60% roostevaba terasest, 40% vasest, 33% alumiiniumist, 35% pliist ja 30% tsingist on juba praegu sekundaarsest toorainest. Sõiduautodes kasutatakse 25% ning kodutehnikas 75% ulatuses sekundaarset päritolu rauda.
Võti on jäätmete liigiti kogumine
Kuidas jäätmed rahaks pöörata? Kõige aluseks on aga jäätmete liigiti kogumine, näiteks eraldi metallid, kiled ja plastik, puidujäätmed, ohtlikud jäätmed, ehituspraht ja kivimaterjal, papp ja kartong jne. Sellisel viisil on kogu jäätmemajandust võimalik korraldada terviklikult, kus ühe liigi taaskasutusse suunamine kompenseerib teise liigi käitlemise kulukust (näiteks vana õli, akuhape, asbest ja muud ohtlikud jäätmed). Ainult sel viisil on võimalik oma jäätmetest vabaneda võimalikult väikest kuludega või isegi raha teenida, segajäätmete eest ükski jäätmekäitleja raha maksma ei kipu.
Sageli mõeldakse, et kui ettevõttes ning ka kodus tekkib vähe jäätmeid, pole nende liigiti kogumine taaskasutuseks oluline. Sellega ei saa mingil juhul nõustuda – väikestest kogustest saavad lõpuks kokku suured ning seepärast on võrdselt oluline nii iga inimese kui ka mitme tuhande töötajaga suurettevõtete tegevus.
Taaskasutus annab jäätmetele uue elu
Taaskasutusega vähendame koos süsinikdioksiidi saastet, reovete teket ja prügilas ladustatavaid jäätmeid. Taaskasutusprotsesside kaudu töödeldakse tarbetu materjal uueks tooraineks – tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud erinevateks metallideks, kiududeks ja energiaks. Näiteks vanade autorehvide kütteväärtus on võrdeline õliga ning 25% võrra suurem sellisest tuntud kütteainest nagu kivisüsi.
Ühise pingutuse tulemuseks on vähem prügilaid ning puhtam vesi ja õhk. Taaskasutusele ei sunni meid ainult keskkonnateadlikkus, vaid ka karm äriline reaalsus. Kui maailma esimene tonn rauda valmistati rauamaagist, siis kindel on see, et viimane tonn rauda valmistatakse kunagi tulevikus vanametallist.