Pööripäeval on taevas Petlemma täht

21. detsembril võib päikeseloojangu järel jälgida kirdetaeva silmapiiril haruldast Petlemma tähte.

Päikesesüsteemi kaks suurimat planeeti Jupiter ja Saturn joonduvad praeguses õhtutaevas üksteisele nii lähedal, et Maalt vaadatuna moodustavad nad justkui topeltplaneedi, mida astronoomid nimetavad ka jõulutäheks või Petlemma täheks. Viimati oli Jupiteri ja Saturni võimalik jõulutähe asendis vaadelda 800 aastat tagasi.

Muidugi ei saa Jupiter ja Saturn päriselt kokku, sest Jupiteri keskmine kaugus Päikesest on 779 miljonit kilomeetrit, Saturni kaugus aga 1,4 miljardit kilomeetrit.

Tartu observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv ütles Novaatorile, et põhimõtteliselt näeb Jupiteri ja Saturni suurt joondumist ka Eestis, kui on täidetud kaks tingimust: selge taevas ja vaba horisont. „Kahjuks on planeedid üsna madalal edelataevas ja neid näeb vaid tunni-pooleteise jooksul pärast päikeseloojangut,” lausus Leedjärv.

Planeedid ilmuvad juba praegu päikeseloojangu paiku horisondi lähedale Läänemaalt vaadatuna edela- ja lõunakaare vahel. Jupiteri ja Saturni suur lähenemine on juhuslikult sattunud talvisele pööripäevale, 21. detsembrile. Nad loojuvad kella kuue paiku õhtul, seega peab olema valvas ja leidma selge ilma korral koha, kus silmapiir on maani vaba.

Viimati oli selline nähtus Euroopas teoreetiliselt võimalik 1623. aastal: Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik Galileo Galilei oli oma esimese teleskoobi valmistanud 14 aastat varem. Tookord joondusid Saturn ja Jupiter Päikesele liiga lähedal ja peetakse vähetõenäoliseks, et toonast Petlemma tähte oleks märgatud. Reaalselt võidi niisugust lähenemist näha aga 1226. aasta 4. märtsi koidikul, ajal, mil Tšingis-khaan suuri tegusid tegi ning Mõõgavendade ordu, Taani kuningas Valdemar II ja Rootsi kuningas Johan I sõdisid Eesti alade pärast.

Kui teil on teleskoop ja vaatate 21. detsembri ühendussuuna poole, ei näe te astronoomide sõnul mitte ainult Jupiterit ja Saturni, vaid ka mõnda nende vaatevälja suurimat kuud, näiteks Jupiteri nelja kuu – Europa, Io, Callisto ja Ganymede – tantsu.

Noorematel inimestel on Petlemma tähte oma eluajal võimalik veel kord näha. Järgmine kord, kui Jupiter ja Saturn näivad taevas nii lähedal olevat, toimub alles 15. märtsil 2080. Seejärel tuleb aga pikem vahe – kahe taevakeha järgmine selline joondumine toimub alles millalgi pärast aastat 2400.

Jupiter ja Saturn

Jupiter on Päikesest kauguselt viies ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Jupiter asub Päikesest 5,2 astronoomilise ühiku kaugusel, tal on 16 kuud. Jupiter on kõige massiivsem planeet (318 Maa massi). Astronoomiline ühik on Maa keskmine kaugus Päikesest – 149 597 870,7 kilomeetrit.

Saturn asub Päikesest 9,5 astronoomilise ühiku kaugusel ja on tuntud oma rõngaste poolest. Saturnil on üle 60 kaaslase, millest kahel – Titaanil ja Enceladusel – on avastatud ka seismilist aktiivsust. Titaan on Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu, ta on suurem kui planeet Merkuur ja ainuke kuu Päikesesüsteemis, millel on tihe atmosfäär.

Allikas: astronomy.com, Vikipeedia

Petlemma täht

Väidetavalt on Petlemma täht ehk jõulutäht inspireerinud kolme tarka piiblilugudes jeesuslast külastama.

Astronoomid on mitu korda proovinud välja arvutada, mis see täht olla võis – kas tegemist oli taevase sündmuse või väljamõeldisega.

Kuulus saksa astronoom Johannes Kepler kirjutas 1614. aastal, et uskus, et kolme targa mehe piibelloos peetud „Petlemma täht” võis olla Jupiteri, Saturni ja Veenuse haruldane kolmekordne joondumine. Osa astronoome arvab, et see olla hoopis suur komeet taevas või supernoova plahvatus.

Allikas: forte.delfi.ee