Tuleva aasta lõpuks peab Kaopalus kruusa kaevandav Lääne Teed esitama keskkonnaametile ekspertuuringu, mis peab andma vastuse, mil määral mõjutab karjääris põhjavee taseme alandamine ümberkaudset veeolustikku.
Palivere elanikud tahavad saada selgust, miks on kadumas Pikajalamäe nõlval asuv Silmaallikas ning kuidas mõjutab karjäärist väljapumbatav vesi Taebla jõge.
Kaopalu karjääris kaevandab praegu Lääne Teed – kruusa võetakse põhjavee tasemest altpoolt. Veetaseme alandamiseks on karjäärist kaevatud ligemale poole kilomeetri pikkune kraav, mis juhib osa veest otse Taebla jõkke. Tumepruun Marimetsa rabast tulvav vesi lahjendadakse kraavi ja jõe ristumiskohas kollakaspruuniks.
„Paliveres ollakse veendunud, et Silmaallika hääbumises on süüdi Kaopalust kruusa kaevandajad,” ütles Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse juht Mati Kallemets. Kindlalt seda praegu väita ei saa, sest asjakohaseid uuringuid pole seni tehtud.
„Hinnanguliselt on Kaopalu karjääri senine vee väljavool kahjustanud Silmaallikat ja kandnud setet Taebla jõkke,” ütles keskkonnaameti maapõuebüroo maapõuespetsialist Merike Rosin.
Enne eelmise keskkonnaloa andmist võttis Eesti Geoloogiakeskus OÜ 2009. aastal tehtud keskkonnamõju hindamise aruandes seisukoha, et tegevus karjääris ei saa mõjutada Silmaallikat, kuna karjääri ja allika vaheline kaugus on 1400 meetrit ning lisaks on looduslik veetase nende kahe vahepealsel alal kõrgem kui Kaopalu karjääris.
Tänavu juunis seadis keskkonnaamet Kaopalus kaevandavale Lääne Teed OÜ-le kaevandamise jätkamise tingimuseks ekspertuuringu tellimise. Uuringu peab Lääne Teed keskkonnaametile esitama tuleva aasta lõpuks. Uuring peab selgitama, kas Silmallika veetaset on võimalik taastada juba kaevandamise käigus või tulevikus karjääri korrastades ning kuidas oleks võimalik sette levikut Taebla jõkke vähendada.
„Juhul kui ekspertide arvates on võimalik Silmaallika veerežiimi taastamine juba kaevandamise või karjääri korrastamise ajal, tuleb need meetmed kohe kasutusele võtta,” ütles Rosin. Kui meetmeid pole võimalik kohe rakendada, tuleb need olemasolevasse korrastamisprojekti lisada.
Kaopalu kruusakarjäär on ainuke, mis juhib vett mäeeraldiselt välja. „Keskkonnaamet seab maavarade kaevandamiseks välja antavate keskkonnalubade puhul tingimused looduskasutuseks ja seireks, et hinnata tegevusega tekkida võivat mõju keskkonnale – kas see tegevus võib olla loodusele kahjulik või milliste mõjudega,” ütles Rosin.
Kas Silmaallikat on tema varasemas ilus võimalik taastada, sellele keskkonnaamet praegu vastata ei oska.
„Sageli on looduses toimuvaid protsesse raske ette ennustada, muuhulgas ka seda, et kas Silmaallika tegevust on võimalik taastada,” tõdes Rosin.
Sellesama Lääne Teed OÜ poolt tellitava ekspertuuringuga tuleb selgitada, kas Silmaallika kuivamise põhjustab kaevandamise käigus toimuv veetaseme alandamine.
„Kui uuringu tulemusel selgub, et allika kuivamist ei põhjusta veetaseme alandamine kaevandamise käigus, tuleb allika kuivamise põhjusi edasi uurida kohalikul omavalitsusel,” selgitas Rosin. “Mida laiemalt kohalikus kogukonnas uuringu teema ette võetakse, seda parem loodusele.”
Kruusakarjäärid Kaopalus ja Jaaknas
- Hetkel on Kaopalu maardlas üks karjäär – Kaopalu kruusakarjäär. Kaopalu III kruusakarjääri keskkonnaloa taotlus on menetluses, Kaopalu IV ja Kaopalu V uuringuruumidele on antud geoloogiliste uuringute load.
- Jaakna maardlas on kolm keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Kahe maardla vaheline kaugus on umbes 2 kilomeetrit.
Vt ka: “Palivere võitleb Silmaallika eest”
Fotod: Urmas Lauri
Eks need uuringud rohkem näitemäng , veesooned juba lõhutud