Haapsalu Veevärgi vastulause Lääne Elus ilmunud artiklile

Lääne Elu

info@le.ee

Haapsalu veevärgi reoveepuhasti juhataja Ando Laanesoo. Foto: Urmas Lauri

Et kummutada ümber 26.10.2019. a. ilmunud Lääne Elu artiklis „Haapsalu reovesi jääb kuuel kuul aastast puhastamata“ esitatud valeväited ja selgitada AS Haapsalu Veevärgi tööd ja põhimõtteid, otsustasime kirjutada artiklile vastulause.

1. Artikli pealkiri on eksitav: Haapsalu reoveepuhasti töötab 365 päeva aastas.

Reovett puhastatakse kolme erineva puhastusprotsessi abil: mehaaniliselt, bioloogiliselt ja keemiliselt. Mehaanilise puhastuse käigus eraldatakse reoveest võrede ja liivapüünise abil tahked jäätmed ja liiv. Järgmine oluline puhastusprotsessi osa on bioloogiline puhastus, mis jaguneb kolmeks osaks – anaeroobne, anoksiline ja aeroobne. Kaks esimest on hapnikuvabad protsessid. Lämmastikuärastus on bioloogiline protsess, mille käigus erinevad mikroorganismid muudavad reovees oleva ammooniumlämmastiku lõpptulemusena lenduvaks lämmastikuks. Kui reovee temperatuur langeb alla +12 °C, siis lämmastikuärastuse tõhusus langeb, sest mikroorganismide aktiivsus on madalatel temperatuurile väiksem. Lisaks lämmastikuärastusele on bioloogilisel puhastusel ka teisi olulisi ülesandeid: eraldada reoveest veel eelnenud mehaanilise võttega ärastamata jäänud heljum ning eemaldada bioloogiliselt lagunev aine (BHT7). Keemilise puhastusprotsessi käigus setitakse koagulandi abil fosfor aktiivmudasse ja viiakse koos sellega puhastusprotsessist välja settetahendusprotsessi. Reovee järelpuhastuseks on puhastil biotiigid, mille väljundist võetakse ka heitveeproov. Biotiikidest välja voolav heitvesi läbib pilliroo ja hundinuiadega kaetud ala, mille Haapsalu Tagalahe poolne külg on piiratud pinnasvalliga, et heitvee teekond oleks võimalikult pikk. Pilliroog koos hundinuiadega on hea taimekooslus, mis peale puhastamist Haapsalu reoveepuhastil kasutab täiendavalt elutegevuseks heitvees olevat fosforit ja lämmastikku.

2019. a. keskmised väljundinäidud (sulgudes piirnorm): BHT7 3,8 mg/l (15 mg/l), heljum 6,2 mg/l (15 mg/l), fosfor 0,3 mg/l (0,5 mg/l). Need piirnormid kehtivad olenemata vee temperatuurist kogu aasta vältel.

Käesoleva aasta juunist oktoobrini oli lämmastiku näit 9,5 mg/l (piirnorm 15 mg/l). Sel perioodil oli vee temperatuur kõrgem kui +12° C. Keskkonnaamet on võtnud 2019. aastal väljundist 4 kontrollproovi (igas kvartalis) ja meie kohustus on võtta 1 kord kuus omaseire heitveeproov, mille saadame akrediteeritud laborisse (Terviseameti Kesklabor).

2. Tõele ei vasta artiklis olev väide: „Haapsalu reoveepuhastist väljuvale veele on kehtestatud normid, millele heitvesi ei vasta.“

Tegelikkus on selline, et Haapsalu reoveepuhasti heitvee väljund vastab kõikidele normidele. Heitvee temperatuuril alla +12° C lämmastiku piirnormi kehtestatud ei ole.

3. Viitame ka samas lehes ilmunud juhtkirjale, kus väideti, et aastas satub Tagalahte Haapsalu reoveepuhastist ligikaudu 8 tonni lämmastikku aastas.

Haapsalu reoveepuhastist väljuvas heitvees on keskmine lämmastikukogus viimase 5 aasta jooksul reaalselt 4,48 tonni.

Vt ka: “Haapsalu reovesi jääb kuuel kuul aastast puhastamata

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Hea okkupant
5 aastat tagasi

vee kvaliteet on oluliselt halvenenud viimasel ajal, kuigi muudavad torud, ikka vees mingi valge sade

seikleja Haapsalus
5 aastat tagasi

.. kas tõesti siis keegi aru ei saa, et asi ei ole selles kas see on normides või mitte, promenaadi kandis on õhk väga pähh .. kõik see mis seal vees aurab õhku seda me kõik ka hingame! Selles on küsimus. Egas euroopa norm tähenda et see inimesele hea on. Ja teine, “jah” suure korstna otsas on kõik näitajad väga head, piirnormides, aga laps teeb õhtul Kastanis akna lahti ja ütleb emmele, et väga päh õhk ja suits seal .. ja paneb akna kinni ja istub umbses toas edasi .. Mõlemad teemad on ehk volikogu arutluseks.. niipalju kui linna peal… Loe rohkem »

Nimi (vabatahtlik)
5 aastat tagasi

Kuidas siis ikkagi on, et praegu mil Läänemaal rahvast nii vähe, et viimati veel vähem oli kunagi Põhjasõja ajal, tööstust ka pole ollagi paistame ikka silma sellega, et teeme lähima merelahe üha halvemas seisus veekoguks ? Ikka paha nõukogude põllumajandus on süüdi või?
Peaks kuidagi tõe välja selgitama. Või tuleb leppida tõdemusega tõejärgsest ajastust nagu üha enamates küsimustes

kolibakter
5 aastat tagasi

Mis jura need veevärgi ametimehed nüüd ikka ajavad? Vastuse p.1 lämmastiku piirnorm on 15 mg/l , aga p.2. lämmastiku piirnormi kehtestatud ei ole. Mis nendes sõnades nüüd ikka õige on?

Nimi (kohustuslik)
5 aastat tagasi
Reply to  kolibakter

Lämmastiku piirnorm sõltub temperatuurist, kirjutati ju p.1! Funktsionaalne lugemisoskus puudub?
Kui reovesi on piisavalt soe (üle +12°C) siis tuleb järgida piirnormi ja selle ületamisel maksta 10x saastetasu (muidu makstakse iga mg/L pealt 1x saastetasu) ja kui reovesi on liiga külm siis piirnormi ei ole, st 10x saastetasu tasuma ei pea, makstakse igalt mg/L pealt 1x saastetasu. Aga tundub, et ajakirjaniku pootl kaasatud teadur ei olegi teadur, et sellist lihtsat asja ei oska ajakirjanikule seletada. Iseasi muidugi on veel see, et kui ajakirjanik ei tahtnudki asjast aru saada ja ainus eesmärk oli ettevõtte mustamine.

Ain
5 aastat tagasi

Tõele ei vasta artiklis olev väide: „Haapsalu reoveepuhastist väljuvale veele on kehtestatud normid, millele heitvesi ei vasta.“

Tegelikkus on selline, et Haapsalu reoveepuhasti heitvee väljund vastab kõikidele normidele. Heitvee temperatuuril alla +12° C lämmastiku piirnormi kehtestatud ei ole.
Ise ka veevärgis aru saate, et vastulause kinnitab seda, mida Kaie Ilves kirjutas

what?
5 aastat tagasi
Reply to  Ain

peaksite ise uuesti üle lugema ja püüdma aru saada ikkagi