Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) ja Venemaa on tänu dopinguskandaalile sõjajalal. Sõna ’voina’ (sõda) mõjub vene rahvale alati ergutavalt, selles on midagi pühalikku. Teises maailmasõjas ehk Nõukogude Liidu jaoks Suures Isamaasõjas hitlerliku Saksamaa vastu mindi lahingusse loosungiga „Meie üritus on õige. Meie võidame”. Sõda ennast nimetati pühaks sõjaks.
Selline hoiak on meie idanaabritel tänini. Riiklik propagandamasin töötab täistuuridel ja näitab piiritaguseid vaenujõude aina ohtlikumana, sest need tahavad ju hävitada emakest Venemaad. Rahvas aga usub, et nende riigi üritus on õige ja oma õigust tuleb võiduga kinnitada.
Teise maailmasõja järel jagasid võitjad maailma omavahel mõjupiirkondadeks. Võitjatel on õigus. Kui palju selles õiglust oli, eriti väiksemate riikide jaoks, on iseasi. Vähem kui 35 aastaga rauges ka see püha õigus ja õigluse seisukohalt lõppes teine maailmasõda alles 1990. aastate algul.
Paari aasta eest lahvatanud Venemaa dopinguskandaal, mida süüdistajate hinnangul juhiti lausa riiklikul tasemel, kulmineerus vahetult enne Pyeongchangi taliolümpiamänge. Rahvusvaheline spordiarbitraaži kohus (CAS) tunnistas 28 ROKi poolt karistatud Venemaa sportlast õigeks ja taastas nende medalivõidud 2014. aasta Sotši taliolümpiamängudel. Samuti on neil õigus startida algaval OMil. ROK aga eitas CASi otsus ja nimetatud venelasi mängudele ei luba.
