Eesti juubeliaastal võtab Lihula ajalooklubi oma loengusarjas pealkirja all „Eesti ajalugu läbi kahe aastasaja” ette Eesti uuema ajaloo – talurahva pärisorjusest vabastamisest kuni teise maailmasõja lõpuni.
Kord kuus pühapäeviti toimuva loengusarja esimene kokkusaamine on Lihula mõisas 28. jaanuaril kl 12. Esineb Eesti ajaloomuuseumi teadur Ene Hiio ettekandega „Päris ja prii. Talurahva vabastamine Eesti- ja Liivimaal”. Pärisorjuse kaotamine Eesti alal oli üks peamisi eeldusi edasistele arengutele, mis viisid oma riigi tekkele.
18. veebruaril tuleb Lihulasse ajaloolase haridusega ajakirjanik Alo Lõhmus, kes annab ülevaate Vabadussõja lahingutandritel toimunust. Lõhmuse sulest ilmus 2014 hästi loetav raamat „Priius, kallis anne”, mis annab edasi just noorte osa Vabadussõjas.
18. märtsil räägib Tartu ülikooli õppejõud Ago Pajur iseseisva Eesti vabariigi tekkest.
15. aprillil on Lihulas plaanis ajalookonverents, mis sel korral on pühendatud Lihulast ja mujalt Lääne-Eestist pärit suurkujudele nagu esimene Eesti soost diplomeeritud laevamehaanik ja Lihulas tegutsenud kirjastuse „Kinnika” asutaja Aleksander Vahter, kirjanik Karl Ristikivi, maadleja Kristjan Palusalu ja arst, luuletaja, karikaturistja bibliofiil Viljar Ansko.
Mais jätkub loengusari Memento juhatuse liikme Peep Varju ettekandega laste küüditamisest Siberisse 1941. aastal.
Pärast suvevaheaega jätkub ajalooklubi tegevus Lihula kultuuripäevade ajal – 11. augustil korraldatava ekskursiooniga Vana-Läänemaa suurkujude sünni-, elu- ja matmispaikadesse.
Sügisel läheb ajalooklubi loengusari edasi juba teise maailmasõja teemadel. 30. septembril räägib meie maal aset leidnud teise ilmasõja sündmustest Eesti sõjamuuseumi – Laidoneri muuseumi teadusdirektor Toomas Hiio.
21. oktoobril tulevad ajalooklubisse kaks Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liiget: Jüri Kotšinev räägib Saksa sõduri olmest Eestis aastatel 1941–1944, HannoOjalo aga Haapsalu mässust 1944. aasta septembris.
Loengusarja lõpetab 11. novembril Anne Rekkaro, kes räägib Preisimaa katastroofist ehk Ida-Preisimaal ja Königsbergis teise maailmasõja ajal toimunust, mille tunnistajaks ta ise oli.
Kaheksas tegevusaasta
Lihula ajalooklubi on tegutsenud 2011. aastast, kui grupp Lõuna-Läänemaa ajaloohuvilisi koondus seltsingusse Vana-Läänemaa Ajaloo Selts. Nimega taheti toonitada, et ei seltsi liikmeskond ega tegevus piirdu üksnes praeguste Läänemaa piiridega, vaid hõlmab ka varem Läänemaa alla kuulunud alasid nagu Põhja-Pärnumaa ja Märjamaa–Vigala kant.
Seltsingu liikmed on koostanud ja välja andnud kolm kogumikku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel”, organiseerinud ajalooklubi üritusi Lihula mõisas ja korraldanud ekskursioone paljudele Läänemaa ajalooga seotud objektidele. Ühiselt on käidud Rapla–Virtsu raudteeliini endistes jaamades, mõisates ja metsavendlusega seotud paikades Koonga ja Vigala ümbruses. Pikem kolmepäevane sõit tehti Setumaale.
Lihula mõisas kord kuus toimuvatele ajalooloengutele on esinema kutsutud Tartu ülikooli ja Eesti kunstiakadeemia õppejõude, Eesti muuseumide töötajaid ning Eesti akadeemilise sõjaajaloo seltsi liikmeid – eeskätt kõiki neid, kes tegelevad mingi konkreetse ajalooküsimuse või teema uurimisega. Eesmärk on olnud tuua kuulajani ajalooteaduse uusimaid saavutusi, ka neil teemadel, millest rääkimine oli Nõukogude ajal keeruline või lausa võimatu. Loengutes on olnud juttu ka viikingiaegsetest aardeleidudest, uppunud laevadest ja merearheoloogiast, uuringutest Haapsalu Võllamäel, Läänemaa taluarhitektuurist, sotsiaaldemokraatlikust parteist ja baltisakslastest sõjaeelses Eesti vabariigis, samuti Rapla–Virtsu raudteest, Eesti politsei ennesõjaaegsest ajaloost, 1940.–1941. aasta repressioonidest, sõjajärgsest metsavendlusest, märtsiküüditamisest, sõjahaudade uurimisest ja paljust muust.
Poolteist aastat vältas loengusari „Võimalik vaid Nõukogude ajal”, mille jooksul räägiti muuhulgas ka Eestimaa kommunistlikust parteist ja KGBst ning teisitimõtlejate sulgemisest psühhoneuroloogiahaiglatesse.
Tasuta loengutel on juba välja kujunenud kindel koos käiv kuulajaskond, kuid osaleb ka neid, keda huvitabmingi konkreetne teema. Lektorite räägitukuluks lisaks ajaloohuvilistele ära ajalooõpetajatele ja ka vanemate klasside õpilastele.
