Sel nädalal köitis Haapsalus Aafrika rannas jalutajate pilku viigerhülge poeg. Teisipäeval kutsusid linnakodanikud randa päästeteenistuse töötajad, kes veeretasid looma vette. Pealtnägijate sõnul oli hüljes aga mõne aja pärast liival tagasi.
Hülgeuurija Ivar Jüssi kinnitas, et loivalise vetteaitamisel pole mõtet. “Päästeteenistusele ütleksin: püüdku hüljes kinni ja viigu inimeste silma alt ära kuskile randa linnast eemal,” ütles Jüssi. Linnas tekitab hülgepoeg tema sõnul tahes-tahtmata emotsioone ja asustusest eemaleviimine on parem nii inimestele kui ka muidugi loomale endale.
Jüssi sõnas, et noorloomadel ei ole veel välja kujunenud hirmu inimeste suhtes ja seepärast nad vahel asulaisse juhtuvadki. “Tavaliselt hülgekutsikad ongi sellised lollid,” ütles Jüssi.
Talve lõpus poegiva viigerhülge ema on pojad juba maha jätnud ning nad peavadki ise hakkama saama. “Ema ei imeta teda enam ammu,” kinnitas hülgeuurija.
Kaldalt leitud hülgepoega toita ei ole Jüssi sõnul mõtet. “Ta ei oska seda surnud kala süüa,” ütles ta. Praeguses vanuses püüavad hülgepojad endale ise kala. “Algul nad ei oska, aga nälg ajab ta merre,” kirjeldas Jüssi noorte loivaliste käitumist.