EKRE esinumber Haapsalus Toomas Vallimäe lubab seista pereväärtuste eest

Foto: Arvo Tarmula

Baptistipastor, alkohoolikute turvakodu rajaja, poiste käsitööõpetaja ja Ridala volikogu endine esimees Toomas Vallimäe (pildil) on mees nagu orkester, sest tunneb hästi nii koolielu kui ka Haapsalu pahupoolt. Vallimäe on praegu EKRE esinumber Haapsalus. EKRE liikmena lubab ta võidelda multikultipropagandaga ja seista pereväärtuste eest.

Eelmistest valimistest võtsite osa Ridala vallas Ühtse Ridala nimekirjas. Suur osa teie toonaseid valimisliidukaaslasi kandideerib nüüd Meie Inimestes, aga teie mitte. Miks?

Ühtne Ridala oli kunagi IRLi nimekiri, aga eelmistel valimistelei soovinud enamik meist IRLi nimekirjas olla ja tegime valimisliidu. Ma ise ei ole olnud IRLi liige. Olin Kristlikes Demokraatides, aga see erakond läks pankrotti. Olin selles erakonnas 16 aastat.

Millal EKREsse astusite?

Eelmise aasta aprillis.

Miks EKRE?

EKRE on mu maailmavaatele kõige lähem, konservatiivne ja pereväärtusi hoidev. Tol ajal kui astusin, oli ka pagulaste teema üleval. Mõistagi tuleb pagulasi klassikalises mõttes, kes sõja eest põgenevad, aidata, aga märgata oli, et need inimesed, kes meile üritasid tulla, olid rohkem mugavuspagulased ja nad tahavad siia tulla ikkagi rohkem eesmärgiga tuua islamit ja terrorit. Eesti on küll nii väike ja vaene, et nad ei ole jäänud siia pidama, aga kas või Haapsalu näite pealt: siin oli kolm peret ja ühe mees pani juba oma naise radiaatori külge ja proovis panna põlema. Ometi räägiti enne, et meie omad spetsialistid otsivad siia pagulaslaagritest parimad. Kui parimad on sellised, ei ole mul isiklikult usku, et noored mehed tulevad siia sõja eest pakku. Kristlasena teeb see mind valvsaks.

Tutvustage end neile, kes teid ei tunne.

Ameteid on mul palju. Üks ühiskondlikke ameteid on mul Sutlepa baptistikoguduse pastor, varsti juba 25 aastat. Tänu sellele on mulle inimeste probleemid teada. Oleme need ka oma programmi pannud, eriti puudega inimeste osa. Kristlus on meie kultuuri osa ja andnud inimestele jõudu inimeseks olemiseks. Kümme käsku on meie kultuurile omased. Ma ei ole aga üliaktiivne, ei võta kellelgi nööbist kinni ega määri usku pähe. See peaks olema inimesele vabatahtlik.

EKRE on olnud kristlike koguduste suhtes soosiv ja see on mul olnud üks ajendeid EKREga liitumisel.

Olen teinud ka sotsiaaltööd. Samaarias olin 23 aastat tegevjuht ja nüüd jätkan sellesarnast liini. Samaarias aitasime inimesi, kellel on alkoholiprobleemid. Seal sain ka projektikirjutamise kogemuse. Olen kirjutanud kaks suuremat Euroopa sotsiaalfondi projekti, mille kaudu ehitasime Haapsalu Aida tänava turvakodu. See kogemus on kindlasti ka omavalitsuses kasulik.

Praegu jätkan heategevust MTÜs Nodituba, millel on Haapsalus kaks poodi ja kolmas on avamisel. Sealt tuleva tuluga püüame aidata puuetega inimesi ja võimalusel ka noortetööd toetada. Teeme koostööd Peeter Vikmaniga.

Uuemõisa lasteaias-algkoolis olen poiste käsitööõpetaja, sest olen seda eriala õppinud. Midagi oma käega teha on väga kosutav ja teraapiline, eriti tänapäeval, mil paljudel lastel ja noortel puudubki võimalus kodus sae ja haamriga midagi teha. Käsitöötund on ainus koht, kus ta saab teada, missugune haamer välja näeb.

Ridala vallavanem Helen Rammu süüdistas endist IRLi kohalikku juhtfiguuri Merle Mäesalut, et viimane tahtis katuseraha andmise eest vastutasuks, et vallavanem läheks nende nimekirja kandideerima. Uuemõisa tööõpetuse klass sai ka EKRElt katuseraha 10 000 eurot. Kas nad seadsid ka tingimuseks, et astuksite EKREsse?

Absoluutselt mitte. Ma olin juba enne EKRE liige ja see initsiatiiv tuli minu poolt. Helistasin EKRE kontorisse ja ütlesin, et käsitööklass vajaks uusi vahendeid. Lubati mõelda, kohe lubadust ei antud. Hiljem tuli raha, aga selleks ei olnud mingeid lisanõudmisi. Olen ikka toiminud oma südametunnistuse ja põhimõtete järgi.

Teid võttis Reformierakond koos vallavanem Toomas Schmidtiga möödunud aastal maha. Mis tundeid see tekitas ja kuidas praegu mõjutab?

Ühinemiskeerises see toimus. Ühtse Ridala üks valimislubadusi oli, et linnaga Ridala ei ühine. Linn oli laenanud oma eelarve suhteliselt täis, Ridalas laenasime suhteliselt vähe ja soovisime Uurmõisa kooli korda teha. Liitumise koha pealt leidsin ma, et tuleb läbirääkimistel vallale paremad tulemused välja võidelda. Mõne voliniku närvid ei pidanud võib-olla sellele mängule vastu.

Kalju Hepner, kes kandideerib nüüd ka koos teiega EKRE nimekirjas, vahetas Ridala volikogus poolt ja toetas teie mahavõttu volikogu esimehe kohalt. Mis tunnetega nüüd temaga koos kandideerite?

Hepner käis minuga enne umbusaldushääletust rääkimas. Tal oli kõige rohkem hinge peal Toomas Schmidti ametiautoga seonduv ja ta soovis, et ma jätkaksin volikogu esimehena. Selleks oleks ma pidanud mõne asjaga kaasa minema. Põhiküsimus oligi see auto, ega meil muid erimeelsusi olnud. Kuna ma olin tol ajal Ühtses Ridalas, siis leidsin, et ma seal ka jätkan, nii hirmus oluline see volikogu esimehe koht mulle ei olnud. Aga põhimõtted olid Kalju Hepneril samad mis minul ja EKRE-l. EKRE liige ta ei ole. Meie nimekirja 12 liikmest kümme on EKRE liikmed. Ka Ella Vallimäe ei ole.

Nüüd olete Haapsalu linnapeakandidaat. Kui hästi te Haapsalu asjadega kursis olete?

Elan ju Haapsalu ja Ridala piiril. Ma ei vastanda ennast Haapsalule. Piirkonda tuleb arendada ühe tervikuna. Garantiid tuleb aga anda kaugemaile küladele, et need oleks samuti teenustega kaetud.

kas oli raske EKRE nimekirja kokku panna?

Iga nimekirja kokkupanek on raske. Inimesed ei taha kandideerida. Väga paljud ütlevad ära, et toetavad küll meid, aga ise ei taha kandideerida. Põhjused on erinevad. Kes on tagasihoidlik, kes ei soovi, et ajaleht hakkab minevikku välja kaevama. Mitte et teab, mis luukered oleks, aga selge on see, et vigadeta inimesi ei ole olemas. Mõnel on valulävi madal.

Millist tulemust loodate?

Kuna tegemist on ikkagi uue ja värske jõuga, loodan positiivset tulemust. Positiivne hakkab kolmest volikogu kohast. Neli oleks muidugi veel parem. Kui volikogus on 25 kohta ja meid on 12, ei saa me enamust saavutada. Ma tegelikult ei usu, et ükski jõud suudab enamust saavutada. Kindlasti tuleb teha koalitsioon. Me peaks ikka püüdma koalitsiooni. Tahaks midagi ära teha.

Teie programm on alla kahe lehekülje, lühem kui mitmel konkurendil.

Juurde tulevad ju ka EKRE kümme käsku ehk erakonna põhimõtted, aga jah, proovisime programmi hoida lühikese, et inimesed ikka viitsiksid läbi lugeda. Tahtsin isegi ühele leheküljele mahutada, aga nii lakooniliselt ei saanud.

Lubate panna rõhku teede korrashoiule. Mille poolest teie teehoolduskava teistest erineb?

Tahaks panna rõhu kvaliteedile. Pole mõtet lubada näiteks teha korda 100 kilomeetrit teid, pinnata need kuidagi ära ning paari aasta pärast kasvab rohi läbi ja tuleb uuesti teha. Teetööde järjekord tuleks kindlaks määrata neljaks aastaks. Siis ei teki lehmakauplemist, milline tee enne teha.

Toetate ka Noarootsi püsiühendust. Kas peate seda lihtsalt õigeks mõtteks või kavatsete kuidagi konkreetselt toetada?

Noarootsi püsiühendus on õige ja toetamisväärne idee. See on nii kallis projekt, et omavalitsus seda oma rahaga valmis teha ei saa. Riik peab õla alla panema.

Lubate toetada ettevõtlust ja uusi töökohti. Kuidas?

Omavalitsus tegelikult ju töökohti ei loo, aga saab aidata taristuga.

Räägite programmis võitlusest bürokraatia ja totrate euroregulatsioonidega. Kuidas kavatsete seda teha?

Tahtsime Kiltsi teha tööstusala, ehitasime sinna teid, panime valgustust. Üks Rootsi ettevõte soovis osta kogu selle ala, ja kuna lennuväli oli lähedal, tahtsid nad käiku panna ka drooniliikluse. Aga sealne maa kuulub riigile. Alati, kui valitsusega oli kokkusaamine, lubati, et muudkui tegutseme. Lõpuks jäigi see soiku. Aga võib-olla ei ole meile kõike räägitud. Võib-olla hoiab riik seda sõjaobjektiks?

Seda vist lubavad nüüd kõik, et Uuemõisa ja Ridala kool jäävad. 

Kool peab kodu lähedal olema.

Lubate homo- ja multikultipropaganda lasteaedadest ja koolidest välja ajada. Kas see on siin siis probleem? 

Haapsalus ta kindlasti probleem ei ole. Nädal aega tagasi vaatasin „Kuu-uurijat” ja siis paistis küll, et see probleem on ikka päris karm, vähemalt Tallinnas. Kooseluseaduse tulekuga hakkasid selle pooldajad seda propageerima. Mitte avalikult ja kella lüües, vaid vaikselt. Tuuakse näiteks lastele kooli õpikud, milles on uued peremudelid. On kaks meesmõmmit, kes on perekond.

Kui palju otsustab omavalitsus, mis õpikuid kool kasutab?

Kool on omavalitsuse omand ja omavalitsus paneb ametisse koolidirektori. Omavalitsusel on haridusnõunik, kes saab ka selliseid asju jälgida. Tahame ikka rõhutada traditsioonilist peremudelit, kus on isa ja ema ja mis on jätkusuutlik. Inimene, kellel on teatavad hälbed, las ta olla, aga ta ei tohiks seda hakata lastele peale suruma.

Lubate suurendada ranitsa- ja sünnitoetust vastavalt 500 ja 1000 eurole. Kui suured need praegu on?

Sünnitoetus on Ridalas 300 ja Haapsalus 400 eurot. Ranitsatoetus on vist 200 peal. Lapsi meil kahjuks palju ei sünni. Ridalas kõigub see 40 ümber, Haapsalus 100–110 ringis. Ümmarguselt võib öelda, et 150 last sünnib selles piirkonnas aastas. Ühekordsed toetused on rohkem hea tahte näitamise küsimus. Me oleme perekeskne erakond ja lapsed on meie tulevik.

Hoopis kallim on täita lubadus maksta omastehooldajaile vähemalt miinimumpalka.

Jah. Praegu on see suhteliselt minimaalne, võib ka olla kõigest mõnikümmend eurot. Aga see on EKRE-l üleriigiline eesmärk. Omavalitsusele käib see üle jõu, aga teeme, mis on võimalik.

Ilmselt eristute teistest Valgevälja karjääri ja lennuvälja kasutuselevõtu ideede poolest. Miks just need lubadused?

Haapsalu on mereäärne linn, aga meri on siin madal ja mudane. Mina ei ole mitu aastat siin meres ujumas käinud. Valgevälja karjäär on kujunenud mitteametlikuks ujumiskohaks. Kaevandamine on seal kas lõppenud või lõpeb lähiajal. Ega see väga kulukas ole, tuleb natuke kohendada rannajoont ja panna kohapeale rannavalve, et oleks ametlik ujumiskoht.

Aga lennuväli?

Kiltsi lennuväli on Haapsalu rikkus. Lennuväli võiks olla harrastuslenduritele. Oleks hea, kui siia oleks võimalik tulla väikelennukiga. Aga me ei tea, mis on riigi huvid. Siiani ju oleme kokku puutunud tõketega, kui tahtsime seal tööstusala arendada.