Kaitsevägi. ARHIIV
Eelmisel neljapäeval avaldas väljaanne Bloomberg artikli, mis käsitleb muresid Eesti õhuruumi vaenlase eest kaitsmise pärast, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kaitseminister Jüri Luik ütles artiklis, et käivad läbirääkimised saamaks siia piirkonda liitlaste õhutõrjesüsteeme, mis püsiksid siin pikka aega. Seda, et just Eesti õhuruumi kaitstus on üks NATO idatiiva nõrgemaid kohti, on räägitud ammu, sest Venemaal on A2/AD võimekus ehk suutlikkus takistada juurdepääsu ja tegevusvabadust siin piirkonnas. Venemaa Kaliningradis asuvad raketisüsteemid on tekitanud piltlikult öeldes kupli, mis teeb NATO-l väga raskeks oma vägesid Suwałki kanali kaudu Balti riikidesse manööverdada.
Eesti Päevalehele teadaolevalt siia piirkonda raketisüsteemide saamise nimel töötatud ligi kaks aastat. Muide, servapidi mainiti siinses piirkonnas õhukaitse tugevdamist juba 2014. aastal NATO Walesi tippkohtumisel.
Raketid Leningradi oblastist ja desant ja tankid Pihkvast ning eestist jääb järgi must maa.Artikkel 5 kahe suure tuumariigi vahel ei käivitu.
Uue vabariigi alguspäevadel kuni tänaseni on EV investeerinud jalaväe arendamisse. Tehnilise ja vaimse inimressursi kasutamine on null. Midagi küberiga tehakse ja see on kõik. Unustage oma raketid ära, kui te oma kaitsepoliitikat ei muuda.
Seda tugevama matsu konflikti korral saame !
Mida tugevamad sõjaliselt oleme, seda väiksem on tõenäosus konfliktiks.
ei tule enam kukuruusnikutega seltsimehed, ta ei tule üldse enne üle piiri, kui siin on raketisajuga plats puhtaks tehtud ja seda sadu paari tõrjeraketiga ei takista, õppige kuidas ta süürias toimetab
Tiibraketid on kallid – ca 1 milj $ tükk. Vanka ei saa endale lubada raketisajuga Eestimaa üleskündmist. Pealegi pole Eesti Venemaa ainus naaber.