Foto: Aimar Rakko
Hundijahi eesmärgiks on ohjata huntide arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi, jälgides samal ajal hundi populatsiooni tervikseisu. Sarnaselt varasematele aastatele jaotatakse ka tänavu hundi küttimismaht maakondade lõikes. Harju-, Järva-, Lääne-, Pärnu-, Tartu-, Saare- ja Viljandimaal on maakond jagatud kaheks või kolmeks ohjamisalaks ning igale sellisele alale on määratud oma küttimismaht olenevalt huntide arvukusest. Läänemaal on kokku lubatud küttida kolm hunti, Saaremaal samuti kolm ning Hiiumaal vaid üks hunt. Kaheksa hunti on lubatud lasta Rapla-, Järva- ja harjumaal, Pärnumaal tohib lasta seitse hunti.
„Küttimismahtude koostamise aluseks on võetud huntide loendus- ja kahjustusandmed ning jahindusnõukogude ettepanekud. Kuna jahihooaja alguses ei ole veel täit ülevaadet hundi tänavuse aasta juurdekasvust, siis on kavas küttimismahtusid jooksvalt vastavalt laekuvatele andmetele üle vaadata ning vajadusel neid korrigeerida. Siin on oluline roll ka jahimeestel, kes peaks operatiivselt edastama info kütitud isendite ja jäljevaatluste kohta. Nende andmete alusel saab Keskkonnaagentuur hinnata huntide juurdekasvu ning teha meile ettepaneku küttimismahu muutmiseks,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.
Seireandmete põhjal on prognoositud tänavu hundi arvukuse vähemalt 10% langust, mille peamisteks põhjusteks oli möödunud hooaja kõrge küttimissurve ja laialt levinud kärntõbi. Arvukuse languse fakti ilmestab ka hundikahjustuste statistika. Võrreldes möödunud aasta oktoobri alguse seisuga on sel aastal olnud lammaste murdmisi pea kolmandiku võrra vähem. Mõnedes maakondades, näiteks Harju-, Lääne-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal, on kiskjakahjustused siiski eelmise aastaga võrreldes suurenenud.
Mullsuel jahihooajal lubati Eestis lasta 116 hunti, millest kütiti 103 looma.
mis saab lastud huntidest edasi,kus kasutatakse liha -kas suitsuvorstis?