Foto: Arvo Tarmula
Sel laupäeval saab piiskopilinnuse hoovil uudistama, kuidas käis elu keskaegses Haapsalus.
Sellisel kujul toimusid linnuse päevad esimest korda selle aasta mais. Siis oli taolise ürituse korraldamine linnuse rahvale endale uus kogemus, nüüd on õpitud ja julgemaks saadud ning seekordne üritus tuleb uhkem ja suurem. „Kevadel me alles kompasime ja olime pigem ettevaatlikud, kuid nüüd juba natuke teame, mida taoline üritus endast kujutab ja oleme tugevamad selles rollis, mille endale võtame,” rääkis linnuse juhataja Kaire Tooming.
Nagu eelmiselgi korral saab linnuses näha sõjasalka, kuulda kahuripauke, valada ise tinast palverändurimärki ja süüa lõkke peal vahvliraudadega küpsetatud vahvleid. Lisaks on sõjasalk lubanud demonstreerida keskaegset mõõgavõitlust, lastele on kavandatud rohkelt keskaegseid mänge ja käsitööhuvilised saavad näha, kuidas keskajal lõnga kedrati. „Kui eelmine kord olid laste mängud rohkem seotud meisterdamisega, siis seekord oleme laste jaoks valinud kolm autentset mängu,” selgitab Tooming. „Inimesed väga sageli ei tea, et paljude tänapäeva mängude juured on väga kaugel minevikus.”
Üheks mänguks, mida linnuse päeval proovida saab, on keskaegne rahvastepall, mille reeglid on tänapäevase rahvastepalli omast võrdlemisi erinevad. Kõigepealt joonistatakse maha kaks ringi, siis moodustatakse kaks meeskonda, mõlemal oma kuningas ja kuninganna. Vastasmeeskonna liikmeid üritatakse palliga tabada, kuid see, kellele pihta saadakse, ei kuku mitte mängust välja, vaid läheb teise meeskonda ja võidab lõpuks see, kes kõik teise meeskonna liikmed endale saab.
Eelmisel korral väga populaarseks osutunud vahvlite küpsetamist tehakse sel korral samuti natuke teistmoodi. „Kui eelmine kord olid tänapäeva maitsele harjumuspärased vahvlid, siis nüüd püüame neile rohkem keskaja hõngu juurde anda ja näidata, et toona kasutati väga palju erinevaid maitseaineid,” räägib Tooming.
Siinkohal lükkab ta ümber paljudele koolist tuttava müüdi, et keskajal kasutasid inimesed maitseaineid selleks, et varjata toidu roiskumist. „Toonased inimesed lihtsalt väga armastasid maitsed,” selgitab ta.
Eelmisel korral olid kõige suuremaks atraktsiooniks kahtlemata relvad – Musta Koera nimeline keskkaegse kahuri rekonstruktsioon ja keskaegse püssi koopia. „Inimestele ikka meeldib, kui on tuld ja saab pauku!"
Nii kahuri kui ka püssi kohta räägib külastajatele lähemalt keskaegsete relvade spetsialist Jaak Mäll. Lisaks kahuri ja püssi paugutamisele näitab sõjasalk kohale tulnud inimestele ka põhivõtteid kõige vanemast Euroopas säilinud vehklemisõpikust, kus võitlejad kasutasid ühekäe mõõkasid ja pihukilpe, mille läbimõõt jäi enamasti 15-50 sentimeetri vahele. Turviseid võitlejad ei kandnud. Kõige selle juures kannavad linnuse rahvas ja nende abilised keskaegseid rõivaid, mis ajaliselt paigutuvad 15. sajandi algusesse.
„Nii rõivastuses kui ka töövahendites püüame olla võimalikult täpsed. Tahame näidata, kuidas riided arenenud on. Inimesed ju ei tea, kuidas näiteks püksid tänapäevaks arenesid. Üldse mitte nii väga ammu oli pükstel kaks säärt ja nad meenutasid pigem tänapäevaseid sukkpükse,” selgitab Tooming.
„Meeste mood oli palju edevam kui praegu. Nende riided olid värvilised ja liibuvad. Riided olid liibuvad, sest sinna peale pidi saama panna oma sõjavarustuse ja hiljem hakkas see mõjutama ka igapäevast moodi,” kirjeldab Tooming tolle aja moepilti.
Ta tunnistab, et esimesel linnuspäeval venis üritus liiga pikaks. „Rahvas tuli, aga mingi hetk vajus ära. Taipasime, et ei ole üritust mõtet nii pikana teha. Seekord teeme kontsentreeritumalt ja lühema aja jooksul,” räägib Tooming.
Linnuse päevade avapauk antakse kell 11 ja lõpupauk kell 15. Linnuse päevadega samal ajal toimub Haapsalus ka toidufestival. Tooming loodab, et sellest sünnib ka linnusepäevadele kasu. „Kui hakkasime üritust korraldama, oli see üks väheseid vabu päevi, mille linnuse kalendrist leidsime. Et samal ajal on ka toidufestival, tuli meile üllatusena, aga usun, et see on pigem positiivne nii meile kui ka neile,” pakub Tooming. „Ma arvan, et inimestel ei ole midagi selle vastu, kui hea toidu kõrvale saab tulla ka keskaegse maailmaga tutvuma.”
Toominga sõnul on neil linnuse päevade korraldamisega ka suurem plaan. „Me tahame, et linnusest saaks tulevikus tegevusmuuseum ja selle osaks oleks elav ajalugu ning selle näitamine. Linnuse päevad annavad aimduse sellest, mis hakkab linnuses tulema ja olema. Praegu teeme asju väikse grupi muuseumi töötajatega, keda aitavad mõned entusiastid,” selgitab Tooming.
Tulevikuplaanid on muuseumil suured, kuid palju sõltub sellest, kas õnnestub riigilt rahalist toetust saada. Otsus selle kohta peaks tulema jõuludeks.
Linnuse päevade kava
11.00 Avapauk
11.15 Lasteplats: Kollimäng
12.00 Linnuse sõjasalk: mõõk ja kilp
13.00 Lasteplats: Kuningate mäng
13.30 Milliseid rõivaid kandsid inimesed aastal 1410?
14.00 Linnuse sõjasalk: tuld vaenlase pihta!
14.30 Lasteplats: Kaupmehemäng
15.00 Lõpupauk