Jaagupipäev on apostel Jakobuse mälestuspäev, rahvakalendris kesksuvepüha, mis märgib heinatöö lõppu ja viljalõikuse algust.
Jaagupipäevast on raudnael rohus, külm kivi vees ja must mees põõsas, konna suu pannakse kinni – hein puitub, vesi jaheneb, ööd on pimedad, konnad ei krooksu enam. Lõunaeesti uskumuse järgi oli kapsaaeda minek keelatud, sest Jakob peksab kapsapäid ja pöörab kapsalehti peadeks. See päev andis uskumuse kohaselt juur- ja puuviljale maitse.
Esimesest lõikusest tehti uudseleiba: „Jaagup toob suure kaku.“