Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks erakooliseaduse muudatused, mille kohaselt riik toetab eraüldhariduskoole tegevuskulude katmisel kuni 2019. aasta lõpuni. Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud erakoolide tegevustoetust makstakse kuni 2023. aastani.
Valitsuse algatatud erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse poolt oli 61, vastu 27 riigikogu liiget, üks riigikogu liige jäi erapooletuks.
Seaduse kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude katmises osalemine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks alates 2017. aasta algusest. Linn või vald võib võimalusel erakoole toetada, kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik. Lisaks tekib asutatava erakooli asukohajärgsel omavalitsusel õigus kooli tegevusloa menetlemisel anda arvamus tulevase erakooli kohta.
Riigi tegevustoetus erakoolidele üleminekuperioodil on 75 protsenti kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, kokku suurusjärgus 13,6 miljonit eurot. Koolidele mõeldud toetus on omavalitsuste lõikes erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.
Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud koolide tegevustoetus üleminekuajal on kokku 3 miljonit eurot. Toetuse suurus ühe õpilase kohta tugineb õppekoha tegevuskulu arvestuslikul maksumusel.
Lisaks tegevustoetusele annab riik erakoolidele ka tulevikus haridustoetust samadel alustel munitsipaalkoolidega.
Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus jõustub 1. jaanuaril 2017.
Läbirääkimistel sõna võtnud Reformierakonna fraktsiooni liige Laine Randjärv (pildil) ütles, et Reformierakond toetab antud eelnõu ja kutsub üles kõiki selle poolt hääletama. „Tulevikus tuleks analüüsida ka erakoolide asutamise ja riigieelarvelise toetuse saamise tingimusi, selleks et tagada kogu riigi koolivõrgu normaalne toimimine,“ ütles ta. Lisaks pööras ta auditooriumi tähelepanu ka mõningatele emotsionaalsetele aspektidele.
Keskerakonna fraktsiooni liikme Mailis Repsi sõnul on Keskerakonna fraktsioon küll sellisel kujul eelnõu vastu. „Aga me oleme rõõmsad selle üle, et üle tüki aja hariduses me näeme selgelt lapsevanemate initsiatiivi, kes soovivad kõige parema tahtmise juures oma laste hariduses kaasa rääkida, ja tegelikult on nemad ainsad, kes seekord võitsid,“ lisas ta.
„Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetab erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmist. Aga me ei tee seda mitte väga lihtsa südamega,“ ütles Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Priit Sibul. „Ma olen veendunud, et siit saab alguse oluline muutuste jada ja seda mitte vaid erakoolide jaoks. Kogu haridussüsteem muutub sisult mitmekesisemaks ning võrgu osas jõukohasemaks,“ lisas ta.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikme Martin Helme ütles, et nemad ei saa selle seaduseelnõu poolt hääletada, sest seda juhib vale ideoloogia. „See rakendab vale praktika, see on lastevanemate õigusi piirav selles mõttes, et lapsevanemate võimalus oma laste haridusteed ja laste haridusviisi valida saab kannatada. See annab liiga palju võimu keskvõimule ja muudab koolid ja koolipidamise nii-öelda raha eest sitsimise kaudu kontrollitavaks, muu hulgas ka ideoloogiliselt,“ ütles ta.
Vabaerakonna fraktsiooni liikme Krista Aru sõnul seaduseelnõu ei ole täiuslik, kuid annab võimaluse liikuda kogu teemaga edasi. „Iga laps on väärt seda, et maksumaksja rahast rahastatakse tema haridusteed võrdselt. Selle suure eesmärgi nimel me oleme valmis ja nõus koos edasi liikuma, sest teist teed ei ole,“ sõnas Aru.