Keskmine nitriti saadavus lihatoodetest ja joogiveest jääb Eesti laste puhul oluliselt alla lubatud ohutu koguse. Siiski tuleks väikelaste menüü koostamisel eelistada nitrititega töötlemata lihatooteid ning kasutada toiduvalmistamisel värsket liha, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud toidu lisaainetena kasutatavate nitritite riskihinnangust, kirjutavad Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo töötajad Anneli Tuvike ja Annika Leis.
Eesti Maaülikooli teadlased hindasid Maaeluministeeriumi tellimusel toidu lisaainetena kasutatavate nitrititega (E249 ja E250) seotud riske 1-10 aastaste laste puhul. Uuringu eesmärk oli saada teada, kas nitritite tarbimine Eesti laste poolt ületab ohutut päevast kogust. Samuti selgitati välja peamised nitritite tarbimise allikad ja anti soovitused lihatoodete tarbimiseks. XXEFSA on määratlenud nitritite ohutu tarbimiskoguse
Nitritid (E 249 ja E 250) on toidu lisaained, mida kasutatakse lihatoodetes eeskätt säilitusainetena, kuid nende kasutamine annab lihatoodetele ka harjumuspärase roosaka värvuse ja iseloomulikud maitseomadused. Nitrititel on mikroorganismide kasvu pärssiv mõju. Sellega hoitakse ära toidumürgitusi tekitavate mikroorganismide arvu kasv, eelkõige Clostridium botulinumi tekitatud eluohtlik botulism.
Samas tuleb arvestada, et nitritite tarbimise ohutu koguse pikaajalist ületamist seostatakse terviseriskidega nagu methemoglobineemia (punaste vereliblede vähenenud võime siduda hapnikku) ja N-nitroosoühendite tekkega, mis tõstab teatud vähiliikidesse haigestumise tõenäosust.
Nitritite ohutust on hinnanud nii Toidu teaduskomitee (SCF) kui Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ning kehtestatud on nitritiooni päevane ohutu kogus ADI 0,07 milligrammi kehakaalu kilogrammi kohta päevas. ADI (acceptable daily intake) väärtus näitab aine kogust, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kilogrammi kohta. Seega, mida väiksem on kehakaal, seda väiksem on ka aine päevane ohutu kogus ning just seetõttu sai nitritite tarbimise hinnang suunatud lastele. XXNitritite peamine allikas on sardellid ja viinerid
Eesti Maaülikooli teadlased uurisid, kui palju nitriteid Eesti lapsed saavad lihatoodetest ja joogiveest. Uuringu käigus kasutati 1-10 aasta vanuste laste lihatoodete tarbimise andmeid, mis saadi 2013-2015 aasta rahvastiku toitumisuuringu andmetest. Kokku kasutati 1087 lapse toitumise andmeid. Uuringu raames analüüsiti 157 lihatoote nitriti (E 249 ja E 250) ja nitraadi (E 251 ja E 252) sisaldust. Tarbimist hinnati esialgu nitritite osas nende laialdase lihatoodetes kasutuse tõttu.
Toitumisuuringu andmete analüüsil selgus, et enim nitriteid said lapsed viineritest ja sardellidest, millele järgnesid keeduvorst ja kuumtöötlemist vajavad lihatooted. Joogivees oli nitritite keskmine sisaldus väga madal ning joogiveest saadud nitritite kogused terviklikus nitritite koguse arvestuses erilist osakaalu ei omandanud.
Piirnormi ületamised on Eestis harvad
Keskmine nitritite tarbimine moodustas 1-3 aastaste laste puhul 21,9% ADI väärtusest ning 4-10 aastaste laste keskmine nitritite saadavus oli 22,9% ADI väärtusest. Analüüsides lihatoodetest saadavat nitritite kogust aastate kaupa ilmnes, et nitritite saadavus oli kõrgem 4 ja 5 aastastel ja seejärel 10 aastaste lastel.
Uuringust selgus, et ADI arvust enam nitriteid sai 34 last, see on 3,13 % kogu uuritud laste hulgast. Rohkem oli ületamisi 1-2aastaste vanusegrupis (4,4%) ning vähem 3-10aastaste vanusegrupis (2,7%). Poiste ja tüdrukute nitritite tarbimise vahel olulist erinevust ei täheldatud.
Grillihooajal tasub nitrititega töödeldud lihatoodetega piiri pidada
Töödeldud lihatoodete tarbimise osas esineb hooajalisi erinevusi. Grillihooajal on oht, et ka lapsed söövad suuremal hulgal lihatooteid ning võivad seetõttu saada lubatust suuremaid nitritite koguseid. Seetõttu on oluline, et nitrititega töödeldud lihatooteid ei tarbitaks igapäevaselt. Ohutut päevast kogust on laste puhul kerge ületada nende väiksema kehakaalu tõttu, samas liha tarbimisel kipuvad just lapsed eelistama lihatooteid nagu viinerid ja keeduvorstid. Lisaks võib nitriteid saada köögiviljadest nitraatide muundumisel nitrititeks ning minimaalselt joogiveest.
Võrreldes kolme erinevat laste nitritite saadavuse uurimisperioodi (alates 2000 kuni 2015) Eestis, võib järeldada, et nitritite saadavus toidust on aastate lõikes langenud. Ühe võimaliku põhjusena nähakse tarbijate teadlikkuse tõusu ning tervisliku toitumise kasvu. XXTeadlaste soovitused nitriteid sisaldava toidu tarbimisel
Uuringust selgus, et nitritite keskmine saadavus 1-10 aastaste laste puhul on umbes 25% ADI väärtusest ehk päevasest ohutust kogusest. Sellises koguses nitritite tarbimist saab pidada ohutuks ning üsnagi mõistlikuks, kuna nitriteid saab laps ka teistest allikatest nagu joogiveest ja köögiviljadest neis sisalduvate nitraatide nitritiks muundumise tõttu. XXUuringus antud soovituste andmisel lähtuti sellest, et nitrititega töödeldud lihatoodetega saadavad nitritite kogused võiksid samuti jääda umbes 25% ADI piiridesse nagu oli läbiviidud uuringu keskmine tulemus.
Nitrititega töödeldud lihatoodete soovituslikud piirkogused:
- 1-3 aastane laps kuni 55 grammi nitriteid sisaldavaid lihatooteid nädalas;
- 4-6 aastane laps kuni 90 grammi nitriteid sisaldavaid lihatooteid nädalas;
- 7-10 aastane laps kuni 155 grammi nitriteid sisaldavaid lihatooteid nädalas.
Näiteks kaalub üks viiner keskmiselt 25 grammi ja singiviil 10 grammi. Sellise tarbimise kohaselt jääb piisav puhvertsoon maksimaalselt päevas tarbida lubatud nitriti koguseni ning kui ka vahel tarbitakse nitrititega töödeldud lihatooteid suuremas koguses, siis ei kujuta see koheselt terviseohtu. Probleemiks võib kujuneda pikaajaline suures koguses nitrititega töödeldud lihatoodete tarbimine.
Laste menüü olgu mitmekesine
Lihatoodete tarbimisel võiks laste menüü koostamisel eelistada töötlemata lihatooteid ning tarbides nitrititega töödeldud lihatooteid, peaks neid tarbima väikestes kogustes. Koolieelsete lasteasutuste ja koolide toitlustamisel kehtib juba praegu soovitus, et viinereid, keeduvorste, sardelle ning nendest valmistatud kastmeid ei pakutaks rohkem kui üks kord kuus. Kodusel toiduvalmistamisel tuleb aga lapsevanemal jälgida, et laste menüü oleks mitmekesine, tasakaalustatud ning mitte laskuda äärmustesse.
Uuringus anti ka soovitus kaaluda viinerites ja keeduvorstides nitritite sisalduste vähendamist, mis võimaldaks vähendada väikelaste poolt nitritite saadavust. Selle aasta lõpuks peaks valmima Euroopa Toiduohutusameti uus ohutushinnang toidus lisaainetena kasutatavate nitritite kohta, misjärel on plaanis Euroopa Komisjoni töögruppides alustada arutelusid nitritite piirnormi võimaliku alandamise osas.
Anneli Tuvike ja Annika Leis, Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo
ainult üks täiendus Alex Lotmani kommentaarile. Väikelaste menüü koostamisel TULEB eelistada… jne. Lõpetage laste mürgitamine igasuguse jamaga ja andke neile päris toitu.
Väga õige jutt. Mitmekesisem toit, sealhulgas erinevad värsksed juurviljad ja täisteratooted ning pigem vähem, aga paremat ja mitmekesisemat liha – nii lihtne see tervisliku toitumise saladus ongi (lapsele võib vahel anda ka tema lemmikviinerit, aga mitte iga päev:). Soovitus võimalusel vähendada nitritite kasutamist lihatoodetes on ka asjakohane.