Soome-Eesti kaubanduskoja liikmed tutvusid täna pärastlõunal Innoka tegevusega. Foto: Arvo Tarmula
Koostöös Soome suursaatkonna ja Läänemaa maavalitsusega külastasid täna Haapsalut ja Läänemaa ettevõtteid Soome-Eesti kaubanduskoja liikmed.
Neljakümneliikmelise delegatsiooni koosseisus, kuhu kuuluvad Soome-Eesti kaubanduskoja liikmed, tuli Haapsallu ka Soome suursaadik Kirsti Narinen.
Suur Läänemaa tuur algas hommikul kell 9.30 Taeblas asuva ettevõtte Cipax Eesti AS külastusega. Järgmiseks vaadati Uuemõisas asuv Haapsalu Uksetehas.
„Oli väga kasulik oma silmaga näha, kuidas siin ettevõtluses toimetatakse,“ ütles Narinen, avaldades heameelt selle üle, et Läänemaa Arenduskeskuse korraldatud ringreis Läänemaal andis nii külalistele kui ka Läänemaa esindajatele ja ettevõtjatele võimaluse rääkida silmast silma olulistel, ühistel teemadel.
Lääne maavanem Neeme Suur märkis, et Soome väiksemates kohtades nagu Haapsalulgi on üks ja seesama mure – inimesed kipuvad minema suurematesse linnadesse elama, kuna töökohti napib.
„Meil tuleb anda neile põhjus siia jääda ja siia tulla. Selleks on Läänemaale vaja uusi ettevõtteid ja töökohti ning selle nimel me ka töötame,“ ütles Suur.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles rääkis linna tutvustades muuhulgas ka PKC sulgemisest ja sellele järgnenud mustadest meeleoludest, kui sajad inimesed kaotasid ettevõtte lahkumise tõttu töö.
„Nüüd on suur osa neist õnneks töö leidnud,“ ütles Sukles ja viitas kolmele PKC-st tühjaks jäänud tootmishoones tegevust alustanud ettevõttele. Kõik kolm kuuluvad Soome kapitalile.
LAKi juht Andres Huul rääkis LAKi rollist nende kolme ettevõtte – Navixi, Trafonova ja Plastone „maale toomises“ ning vahemehe rollist tööjõu värbamisel ettevõtjate ja töötukassa vahel.
Läänemaal on kokku registreeritud umbes 3000 ettevõtet, millest üle 90 protsendi on vähem kui kümne töötajaga mikroettevõtjad. Suuremaid ettevõtteid on saja ringis, millest paljud põhinevad väliskapitalil. Põhjused, miks välismaised ettevõtted eelistavad Tallinna ja Harjumaa asemel hoopis väiksematesse kohtadesse, näiteks Haapsallu investeerida, on Huule sõnul täiesti pragmaatilised.
„Tallinnas on järjest raskem tööjõudu kinni hoida, seepärast ettevõtted siia ka tulevad – kui Läänemaa inimestel on kindel töö, ei lähe nad nii lihtsalt minema,“ selgitas Huul külalistele.
Muidugi on tööjõud Läänemaal ka odavam kui Tallinnas.
Lõunasöögile Bergfeldti restoranis järgnes noorte ettevõtlus- ja robootikakeskuse Innokas külastus. Pärast seda sõidetakse Noarootsi, kus Rannarootsi muuseumi juhataja Ülo Kalm tutvustab sealset ajalugu ja paiku. Käiakse ka Pürksi mõisas, keskkonnahariduse keskuses ja päeva viimaseks sihtpaigaks on Dirhami sadam, kus tutvustakse kalatööstusega.
Programmi koostas külaliste jaoks LAK.
Pärismaalaste värk! Tea, kas klaashelmeid ka jagati?
Eelmine kord kui inglise “ärimeeste“ delegatsioon läänemaal konkurentsiluuret tegemas käsi, siis tulemus oli see et mõne aasta pärast pani rida läänemaa väikseid tekstiilitööstusi end uksed kinni. Maavalitsuste ja arendusüksuste tasemel on ikk et -ei näe , ei kuule , ei mõtle. Ma ütleks läänemaa ettevõtjatele et kui te tahate enda tootmise säilitada siis ärge sellest soome konkuretntsiluure üksuset enda uksest sisse lubage.
Tublidele majandusteadlastele ja poliitikutele. Miks on Eestis olematu omamaine kapital, suur-ettevõtted mis kuuluksid eesti kapitalile? Kes nüüd pisut Eesti taasiseseisvumise aja poliitilisi otsuseid teab, see oskab ilmselt vastata ja see vastus ei rõõmusta. Välisinvestorite pideva ülistamise ja nende “siiameelitamise” jutu kõrval võiks mõne laiema haardega ja mõtlemisega poliitik ükskord tulla välja selle mõttega, kuidas toetada eestimaise kapitali kasvu, eesti oma investorite tugevnemist. Taipate, kui suur vahe nendel kahel mõtteviisil on?
Soome orjapidajad käisid eesti orjapidamisvõimalistega tutvumas. Maavanem tutvustas võimalusi kuidas seda paremini korraldada. Et paremaid tulemusi saavutada siis tuleks alustada lastest.