Uuemõisas oli pagulaste-teemaline teabepäev

Esimesed pagulased jõuavad Eestisse tuleval aastal ja pagulaste teemat kriisiks nimetada on kohatu, selgus eile Uuemõisas peetud pagulaste-teemalisel teabepäeval, kus sise–, sotsiaal- ja haridusminsiteeriumi ametnikud andsid omavalitsustegelastele ja koolijuhtidele teavet pagulaste vastuvõtmise kohta.

SA Innove keelekümbluskeskuse juhataja Ave Härsing toonitas, et Eestis õpib praegu 15-20 pagulastaustaga last ja nende abistamiseks pole vaja välja mõelda erilisi abinõusid. Haridusministeeriumil on võimalus maksta keeleõppe- jm toetusi. Juba praegu õpib Eesti koolides 15-20 pagulase taustaga last.

Härsing toonitas, et kui mõne omavalitsuse kooli või lasteaeda tuleb pagulaspere laps, tuleb haridusministeeriumi ametnik kohapeale, et aidata välja selgitada lapse vajadused ja viisid last aidata. Vajadusel saab lapsele koostada ka individuaalse õppekava.

Omavalitsuse nõusolekuta ei juhtu midagi

Kaisa Üprus-Tali sotsiaalministeeriumist võttis maha omavalitsusjuhtide hirmu, et pagulaste paigutatamisel nende arvamust ei küsita.

„Võtame omavalitsusega ühendust ja küsime nõusolekut,” ütles Üprus-Tali. „Selleta ei tee me mitte midagi.”

Omavalitsuse nõusolekut on vaja ka lepingu tarvis, mille alusel kantakse omavalitsusele üle pagulaste toetamiseks mõeldud euroraha.

Euroopa Liit on lubanud maksta ühe pagulase kohta toetust. Nimetatud on 6000 eurot pagulase kohta, kuid täpne summa peaks selgume selle nädala jooksul. Pool toetusest läheb omavalitsusele pagulastega seotud toimingute tarvis (tugiisik jms), pool jääb riigile (keeleõppetoetus jms).

Hirmul on liiga suured silmad

Teabepäev lõppes vestlusringiga, mida juhtis riigikogu liige Kalle Laanet. Vestlusring muutus kohati emotsionaalseks, eriti kui üles tõsteti sellised teemad nagu terrorioht ja kuritegevuse kasv või kultuuride erinevus. Näiteks, mida teha mitmenaisepidamisega või siis, kui pagulase abikaasa on 8aastane tüdruk. Vastus viimasele küsimusele kõlas, et Eestis on mitmenaisepidamine  keelatud ja alaealine abikaasa pannakse SOS-lastekülla.

Abiporaost Lembit Tammsalu ei kartunud ka religioonide konflikti, sest Eesti on Euroopas üks usuleigemaid riike.

Kolumnisti ja poliitikavaatleja Ahto Lobjakase sõnul ei tea ta Euroopast juhtumit, et moslemid oleksid rünnanud mõnd kirikut. Küll on probleeme olnud islamiusuliste ja juutide vahel, kuid see ei tohiks olla Eestis suur tüliallikas.

„Eestis pole palju juute, aga ilmselt jääb metalliotsija Tallinnas Karu tänaval sünagoogi uksele alles,” nentis Lobjakas.

Lobjaka sõnul oleme silmakirjalikud ka pereväärtuste pärast muretsedes.

„Kärgpere, naine ja armuke – kui palju see erineb mitmenaisepidamisest?” küsis Lobjakas.  

Lobjakas toonitas, et pagulased tulevad mööduka islamiga ühiskonnast, nad on korda armastavad inimesed. Äärmuslased filtreeritakse nende seast juba varem välja.

„Tegemist on tavaliste inimestega, kes on oma juurte küljest lahti rebitud,” sõnas Lobjakas. Ta lisas veel, et kõik on seaduse ees võrdsed ja usk ei tohiks üldse kõneks tulla.

Vestlusringis osalejad leidsid, et Eestis pagulaste teemal kõneldes on sõna „kriis” kohatu, sest ükski pagulastega seotud probleem pole selline, millega riik ei ole varem kokku puutunud,.

„Kui läheb hästi, saate järgmisel aastal paarkümmend pagulast juurde,” sõnas Lobjakas ja leidis, et selle teema kajastamine ja käsitlemine Eestis on proportsioonist väljas.  

Sellesarnased teabepäevad on kahe nädala jooksul kõigis Eesti maakondades. Selleks on moodustatud kaks meeskonda, üks tuuritab Lõuna-, teine Põhja-Eestis, ütles sisekaitseakadeemia rändeeskpert ja teabepäeva läänemaal juhtinud Kert Valdaru.

Fotod: Merilin Kaustel-Lehemets