Alkoholikahjusid on hinnatud Eestis kõrgemaks kui raha, mida maksame riigieelarvest kaitsekulutusteks. Tegelikult aga ei jõua keegi kokku lugeda seda muret ja valu, ammugi valatud pisaraid, mida alkoholiga liialdamine on meie rahvale põhjustanud. Viinalembus ja purjus pea on võtnud tuhandeid elusid, rikkunud inimeste tervist ja omavahelisi suhteid, tekitanud sügavaid sotsiaalseid probleeme. Rääkimata mõõtmatust materiaalsest kahjust ja survest nii haigekassa eelarvele kui ka riigi sotsiaalkulutustele laiemalt. Kolmandik Eesti peredest on tundnud muret pereliikme joomise pärast, pooled Eesti täiskasvanuist on olnud mures sõbra pärast.
Nii ütleb kiretu statistika, et 2013. aastal oli joobes 44 protsenti liikluses hukkunutest, 71 protsenti tuluõnnetustest hukkunutest, 56 protsenti uppunutest ja 42 protsenti enesetapu tegijatest. Lisaks alkoholijoobe tõttu juhtunud muud õnnetused nagu kukkumised ja ka alkoholi põhjustatud haigused. Viinasurmad pole ainult lahkunute endi, vaid ka nende lähedaste ja tegelikult ka meie väikese ühiskonna tragöödia. Nagu ka rikutud elud ja tervised, mahajoodud inimväärikus ja loomata jäänud rahvuslik rikkus.
Seega tuleks tervitada iga sammu, mida riik astub selleks, et hoida oma kodanikke ja iseäranis noori. Seda enam, et viimased tõsisemad muudatused Eesti alkoholipoliitikas jäävad enam kui viie aasta taha. Mul on hea meel, et tervise-ja tööminister on läinud lahingusse eesmärgiga vähendada alkoholi liigtarbimist ja kättesaadavust. See võitlus ei saa olema kerge, sest oma kasumi pärast muretsevad tootjad, müüjad, reklaamiagentuurid, telekanalid, suhtekorraldajad, turundajad ja lobistid on juba asunud vasturünnakule. Kõlavad jutud vaba ettevõtluse piiramisest ja sellest, kuidas piirangute mõjul panevad kümned ettevõtted oma uksed kinni. Viimases julgen ma küll sügavalt kahelda. Ja kui panna kaalukausile rahva tervise kaitsmine ja mõnede ettevõtete ärilised huvid, siis peaks iga inimene, kes muretseb Eesti hea käekäigu ja meie noorte tuleviku pärast, toetama sotsiaalministeeriumist tulnud ettepanekuid.
Erinevad rahvusvahelised uuringud kinnitavad tõsiasja, et alkoholireklaamid mõjutavad alaealisi joovastavaid jooke proovima ja suurendavad noorte seas nende tarbimist. On nad ju reeglina säravalt ja atraktiivselt tehtud, luues kuvandit, et väike naps ja lahe elu käivad kokku. Tervitan kahel käel kavandatavat piirangut, mis kärbib reklaamid askeetlikeks, lubades reklaamida üksnes alkohoolse joogi nime, liiki, tootjat, päritolumaad, geograafilist piirkonda ja etanoolisisalduse mahuprotsente. Igati mõistlik on lükata nende näitamise aeg teleekraanidel praeguselt kella 21-lt kella 22-le ja kaotada lõplikult välireklaamid. Olgu öeldud, et 80 protsenti Eesti elanikest pooldab alkoholireklaamide täielikku keelustamist.
Usun, et üsna suure kasuteguriga saavad elluviimise järel olema ka muudatused, mis kohustavad alates 2017. aastast paigutama napsupudelid teistest kaupadest eraldi ja alates 2018. aastast eraldama alkoholi ülejäänud müügisaalist läbipaistmatu vaheseinaga.
Väikestes poodides piisab alkoholi tõstmisest müüja selja taha. On öeldud, et kes ikka väga tahab, see saab alati oma joogi ostetud ja küllap see nii ka on. Kuid alkoholi eraldamine teistest kaupadest aitab kaasa mõistmisele, et viin ja õlu ei ole päris tavalised kaubad samas reas leiva ja piimaga. See samm muudab poeskäigu kiiremaks ja mugavamaks neil inimestel, kes vägijooke ei osta ja kes ei pea enam ostukäruga suurtest õllealustest mööda manööverdama. Kindlasti aitab alkoholi teistest kaupadest eristamine neid inimesi, kes on sõltuvuses, kuid kes püüavad oma joomist kontrollida. Samuti aitab see poodidel sisse seada tänasest paremini toimivamaid kontrollmeetmeid selle üle, et alkoholi ei müüdaks alaealistele ega purupurjus inimestele. Olen veendunud ka selles, et bensiinijaamad pole kohaks, kus müüa esmatarbekaubana õlut ja viina.
Hästi on teada, et hind on üks ventiil, mis mõjutab inimeste valikuid. Sotsiaaldemokraadid on aastaid toetanud ideed, et viina kõrval tuleb tõsta ka õlle aktsiisi, kuna lahjad alkohoolsed joogid on noortele vähemalt sama ohtlikud ja aitavad kergemini sõltuvust tekitada. Seni on see ettepanek põrkunud Reformierakonna vastuseisule, kuid me ei jäta jonni.
Arutelud äärmiselt põhimõttelise, meie rahva elujõudu ja tervist puudutava seaduseelnõu üle on seekord alanud paljulubavalt. Loodetavasti on ka riigikogu saalis piisavalt poliitilist tahet ja kindlameelsust võtmaks vastu otsused, mis aitavad meil ühiselt alkokuradist jagu saada. Igaühel on võimalik siin anda oma panus – kas juua senisest poole vähem, loobuda napsist pidudel, kus viibivad ka lapsed, öelda alkoholile täielikult ei või sekkuda, kui alaealised on alkoholi ostmas või pruukimas.
Heljo Pikhof
riigikogu õiguskomisjoni esimees, SDE
Nii haiget hülgemöla pole ammu lugenud . Kuigi mälusopis sobrades kas mitte mingi sots pärnumaal ei tegelenud salaalko müügiga – teevad omadele turgu või ?
[…] Lääne Elu […]
Kui suur % on alkoholi tarvitajate hulgas neil, kes ei mõista piiri pidada? Enamus, kes laupäevase sauna jaoks ühe õlle või romantilise õhtu jaoks kahe peale pudeli veini ostavad korra kuus – miks peavad kõik nemad kannatama selle 1% pärast, kes lollusi teevad..
Senikaua kui on veel olemas vallad, saab vaene maarahvas (aborigeenid ehk pärismaalased) siiski enamasti veel teada, mis nende kandis toimub või toimuma hakkab. Kui saadakse ühele poole nn haldusreformiga, kahaneb see teadasaamise võimalikkus üha pisemaks, kuni kustub sootuks. Arenguperspektiivid on vägevad!
Lähen ja hakkan metsavennaks. Ehk on võimalus seal elada nii nagu ma ise tahan. Viina valmistan ja tarbin ise. Eesti Politsei uurib välja, kus olen, teeb haarangu. Seejärel haarangu käigus laseb mu maha, sest ma hakkan vastu. Mul on enda seaduste järgi legaalne relv. 40 aasta pärast pannakse mulle metsa mälestusmärk.
Kättesaadavust tuleb piirata ja reklaam keelata.Kui tahame kangesti olla põhjamaa siis miks mitte võtta eeskuju nende alkoholi poliitikast.
Kes keelab inimesel kodus kapis hoidmast paari pudelit kanget ja külmikus paari kolme lahjat alkoholi,et ei peaks suvalisel kellaajal poodi jooksma.Kui inimene ei ole võimeline nii käituma siis tuleb otsida abi meedikutelt aga mitte viina poest!
Lahja alkohol alla 5%mahuprotsendi võiks müügil olla toidupoodides kogu lahtioleku aja.
Seega kanget alkoholi võiks vabalt müüa päevas ainult mõned tunnid ja müügikohtade hulk väheneks mõne aja jooksul iseenesest.
Kui sõnavaht kõrvale jätta, siis peale keelamise-käskimise muud ideed alkoholi tarbimise vähendamises valitsejatel polegi. Loomulikult on paljude riikide näidetel teada, et keelamine on tupiktee, aga meie sotsid tahavad jäärapäiselt ikkagi seda teed valida. Nagu artiklistki selgub, oma (rumalat) jonni sotsid juba jätta ei kavatse. Kui vaadata nn rohelist raamatut, siis selgub lisaks, et selle väljatöötamisel osalesid 99% poliitikud ja huvigruppide esindajad. Teadust ja ülikoole ei peetud miskipärast vajalikuks kaasata, ju peeti ennast targemaks. Ka nüüd arvatakse huupi, et alko müügi piiramisega tanklates peaks saama üldist tarbimist piirata. Jube on mõelda, et tanklaomanikuna sõltud oma äris mingile poliitikule pähelöönud arvamusest ja… Loe rohkem »
Aga mina arvan,et proua võib panni lakkuda.Kunagi oli ju meil ja ka USA s kuiv seadus.Kes võitsid? Loomulikult maffia,sest ega joomata ei jäänud ju ja papi said nemad. Nagu nüüd salaviina müüjad.Lp. Heljul peaks ju meeles olema Pärnu salaviina 84 ohvrit,hea,et ta ise ellu jäi. Ja ta peaks aru saama,et hinnatõus annab ainult eeliseid salasolgile. Aga algatuseks pakuks,et roolijoodik peaks oma ravikulud ISE maksma.
Alguseks sobib ka nii, kuid see on koera saba raiumine jupphaaval, arvates, et siis on vähem valus. Alkoholist tekkivaid probleeme ei saa lahendada jupphaaval. Ainus tõhus lahendus on alkoholi ja tubaka tootmise, müümise ja tarvitamise täielik keelustamine! Miks peab keegi elatuma teiste tervise ja elu arvelt! Minu unistus on alkoholi- ja tubakavaba Eesti ja miks mitte kogu maailm.