Eestil nagu ka teistel Schengeni ühtse viisaruumi riikidel ei ole võimalik efektiivselt piirata pagulaste lahkumist mõnda teise Schengeni riiki. "Seda ei ole võimalik tagada, sest pagulastel on Eestis samad õigused nagu ka teistel Eesti elanikel," öeldakse valitsuse pagulaste-teemalisel võrguküljel vastuseks küsimusele kuidas tagatakse, et pagulased ei koli Schengeni sisepiire kasutades ümber teistesse riikidesse.
"Rahvusvahelise kaitse saanud isikule antakse elamisloakaart ja taotluse alusel ka pagulase reisidokument. Reisidokumendiga võib pagulane Schengeni riikides reisida ja olla Eestist ära kuni kolm kuud," selgitas Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Tuuli Härson reedel BNS-ile.
"Neile on tagatud vaba liikumise õigus nagu kõigile teistele Eestis seaduslikult elavatele inimestele," lisas Härson. Juhul, kui pagulane soovib aga elama ja tööle asuda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, siis tuleb tal selleks taotleda selle riigi elamisloa.
Näiteks, kui Eesti elamisloaga pagulane soovib minna elama ja töötama Soome, siis selleks on tal vajalik taotleda Soome elamisluba, öeldakse pagulaste teemat selgitavates valitsuse pressimaterjalides. Eestisse saabuval rahvusvahelise kaitse saanud isikul õigus koheselt esitada elamisloa taotlus mõnesse teise EL-i liikmesriiki, selgitas siseministeeriumi pressiesndaja Merje Klopets.
"Rahvusvahelise kaitse saanud inimene, kes siseneb mõne teise liikmesriigi territooriumile, ja ei täida selles teises liikmesriigis viibimise tingimusi, peab tagasi pöörduma sellesse riiki, kuhu ta ümber paigutati. Seega riik, kes võttis inimese ümberpaigutamise raames vastu, peab selle inimese tagasi võtma," lisas Klopets.
Euroopa Liidu välistesse riikidesse saab rahvusvahelise kaitse saanud isik reisida viisa alusel, mida taotletakse sarnaselt teiste sama kodakondsusega isikutega, selgitas Härson. "Ehk kui näiteks Eestis varjupaiga saanud sudaanlane tahab minna Vene Föderatsiooni, siis kehtivad talle samasugused viisa taotlemise tingimused kui teistele sudaanlastele," täpsustas Härson.
"Küll ei tohi pagulane minna tagasi oma päritoluriiki, mille eest ta on kaitset taotlenud. Kui inimene on pagulase staatusega oma päritoluriiki kasvõi lühiajaliselt tagasi pöördunud, on see alus algatamaks kaitse äravõtmine," ütles PPA pressiesindaja. Märksa väiksemad õigused on Eestis varjupaigataotluse rahuldamist ootavatel põgenikel. "Varjupaigamenetluse ajal on inimese ainukeseks dokumendiks varjupaigataotleja tunnistus ning sellega reisida ei saa," selgitas Härson.
"Kui isik, kes on varjupaika taotlenud, menetluse ajal riigist lahkub, siis puudub tal seaduslik alus seal viibimiseks. Kui ta teisest riigist avastatakse, rakendub nn Dublini süsteem. Isikult võetakse sõrmejäljed ning tema andmeid kontrollitakse rahvusvaheliste andmebaaside kaudu ja kui selgub, et ta on Eestis juba varjupaika taotlenud, siis saadetakse ta siia tagasi," rääkis Härson. "See on päris levinud, et Eestis varjupaika taotlenud tunnistavad, et nende soov on tegelikult elada mõnes teises riigis. Siiski jääb sellistel puhkudel varjupaiga menetluse läbiviijaks ja kaitse andjaks Eesti," lisas Härson.