Eesti suuruselt teine sinirebasefarm on Läänemaal Suur-Nõmmkülas

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

rebasefarm nuckö11

Nuckö rebasefarm Sutlepa lähedal. ARVO TARMULA

Vaatamata mitmele pooleli olevale kohtuasjale alustas Noarootsi valda Suur-Nõmmkülla ehitatud karusloomafarm tööd: augusti eelviimasel nädalal kolis sinna 700 sinirebast.

„Eesti suuruselt teine rebasefarm Karjaküla järel,” ütleb farmi üks omanikke Argo Klopman naljaga pooleks. Ligi 20 000 asukaga Karjaküla farmiga Keilas ei anna Nuckö farmi esialgu muidugi võrrelda.

Juuli alguses andis Noarootsi vallavalitsus Nuckö farmile osalise kasutusloa, nii et kahte 80 meetri pikkusesse hoonesse tohtis asukad sisse tuua. 700 esimest sinirebast saabus Soomest Nykarlepyst Österbotteni superfarmide piirkonnast kahes jaos ja nad elutsevad nüüd viie kaupa oma traatpuurides.

„Täpselt nii nagu seadus ette näeb,” kinnitab Klopman.

Seaduse järgi võib ühes puuris elada kuni viis looma.

Reedel, kui Lääne Elu farmis käis, olid puurid puhtad, lehka, mida pelgavad kohalikud elanikud, ei olnud tunda, ja sinirebased sebisid puurides või külitasid. Loomad olid puhtad ja kenad, ükski ei niutsunud.

Farmi ümbritseb aed, mis Klopmani sõnul ulatub 30 sentimeetrit maa sisse, aga ka puurid ise ja hooned on põgenemiskindlad. „Kui ta mingi kahekordse ime läbi puurist ja majast välja saab, siis aiast ikka ei saa,” ütleb Klopman.

Klopmani sõnul ei pidavat karusloomafarmidelt rikkas Soomes aeda nõutamagi, kui on säherdused põgenemiskindlad puurid ja majad nagu Suur-Nõmmkülas, aga nemad tegid igaks juhuks ikkagi ka aia.

Toidu – kalast, kanast, viljast jm koosneva valmistoidu – toovad farmerid kutsikatele Keilas asuvast Karjaküla farmist: iga päev tuleb sõita 170 km edasi-ragasi, ööpäevas söövad rebasekutsikad veidi üle ühe tonni valmissööta.

Praegu on farmis kasutusel kaks 80 meetri pikkust hoonet, kolmandal pole esialgu veel kasutusluba. Seitse hoonet tohiks veel juurde ehitada, nii et kokku mahuks farmi kümme maja, kus elutseks 3500 sinirebast.

„See pole midagi,” ütleb Klopman. „Österbottenis on farmid, kus on 280 meetri pikkused hooned, ja kokku on neid 30 ligi.”

Sealt Noarootsi toodud rebasekutsikad on praegu 2,5-3kuised. Esimese satsi nahku loodavad Suur-Nõmmküla farmerid Soomes oksjonil maha müüa detsembris-jaanuaris.

Kohtutreppi on kolmel farmiomanikul – Klopmanil, Lauri Otsal ja Leander Pragil – tulnud kulutada aastaid. Praegu on nii mõnigi kohtuasi pooleli.

„Ei jõua järge pidada,” nentis Klopman naljaga pooleks.

Sellele vaatamata loodavad mehed siiski kord farmi täisvõimsusel käima lükata ja võimalik, et ellu viia isegi esialgne plaan rajada mingifarm, kuigi sellega Klopmani sõnul läks, nagu läks: kohtuasjad venisid, aastad kulusid ja meestel polnud mingit kindlust investeerida, kui ei tea, mis saab edasi.

Mingifarmi plaani hakkasid mehed pidama kuus aastat tagasi. Noarootsis sündinud-kasvanud Otsa ja Klopman olid aastaid Soome karusloomafarmides töötanud. „Pärast 11. klassi läksin suveks esimest korda tööle,” ütleb Klopman.

Mingifarmi rajamise idee leidis kohe ägedat vastuseisu. Sõna võtsid  loomakaitse selts, teadlased ja ka kohalikud elanikud. Zooloog Tiit Maran märkis, et mingifarmide pidamine on avaliku huvi vastu. Keskkonnaühenduste koda pöördus keskkonnaministri poole palvega, et meestele tegevusluba ei antaks. Luba küll saadi, aga koda kaebas keskkonnaameti otsuse kohtusse. Lõpuks aegus ja kaotas kehtivuse mingifarmile väljastatud ehitusluba ja keskkonnaministeerium kaalub üldse mingifarmide keelustamist.

Nii otsustasidki mehed minkide asemel hakata kasvatama sinirebaseid, kes pole võõrliik. Loa väljastab farmi pidamiseks kohalik omavalitsus ja kogu asjaajamine on lihtsam. Rebasefarmigi vastu aga protesteerib kohalik ühendus „Noarootsi keskkonna ja kultuuri kaitseks”. Pärast rebaste farmi toomist pöördus abi saamiseks keskkonnaministeeriumisse loomade eestkosteorganisatsioon Loomus.

Kohalik ühendus on seisukohal, et valda ei tohi mis tahes karusloomakasvatust rajada ja üksikute töökohtade lisandumine ei kaalu üles farmi tõttu turisminduses tekkimata jäävaid töökohti: farm rikkuvat puhta õhu, põhjavee ja kauni miljöö. Farmi vastu on andnud allkirja üle 200 inimese.

Loomade eestkosteorganisatsioon pärib ministeeriumist aru, miks pole farmis sõnnikuhoidlat ega ole hinnatud farmi keskkonnamõju, kuigi seadus seda ei nõua.

Klopmani sõnul ei kavatse nuckölased alla anda. Seni on ettevõte investeerinud 450 000 eurot, ainuüksi 20 000 eurot on kulunud kohtuskäimise peale. Et farm täismahus tööle hakkaks, tuleks investeerida veel pool miljonit, aga oleneb, kuidas farmil hakkab minema.

„Me oskame seda asja teha. Mõlemal on naine ja pere. Miks me peaks Soomes tööl käima, kui saab töötada siin?” arutles Klopman.

Kolm omanikku on jaganud töö nii, et kohalike juurtega Klopman ja Otsa toimetavad farmis, Pragi ajab pealinna mehena paberiasju ja koordineerib farmindust Tallinnast.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
26 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
koll
9 aastat tagasi

piinlik on lugeda hoopis seda skisode kiunu siin…

Linnamäelt
9 aastat tagasi

Kurb, et kasuahnet äri on esitletud, kui head äriplaani. Lausa piinlik ja ebameeldiv, et mõni eestlane sellist mõrvalikku karusnahaäri käivitades uhkust tunneb!

Väike-Nõmmkülast
9 aastat tagasi

Kahju, et loomade piinamisega (puuris pidamisega) RAHA teenitakse! Need mehed on rahaahned loomapiinajad, mitte heatahtlikud ettevõtjad või töökohtade jagajad…

Ikkagi
9 aastat tagasi

on tore, et mehed oma perede juures on.

Mees xxx
9 aastat tagasi

parem kasvatagem üle lubatud narkootilise aine sisaldusega taimi nagu Martnas???see on ju ok?pole miskit karistust ega midagi…sest imesin uurijal laHTI?

Naine
9 aastat tagasi

Mees ei tea skisofreenilistest kalduvustest ilmselt midagi. Nõustun kodaniku ja x-ga 10000%. Jube!

mees
9 aastat tagasi

milles on probleem…mitukümmend Läänemaa meest ja naist Soomes karusloomafarmides tööl ja igati rahul.hea palk ja kõik ok…kedagi elusast peast ka ei nülita…kõik on humaanne…
seenn.kodanik on lihtsalt skisofreeniliste kalduvustega…mina ka…aga tema!!!

kodanik
9 aastat tagasi

Õnneks Eestis loomakaitsjaid ikka on. Tänu nendele pääsevad palju kodutud loomad massilisest tapmisest ning leiavad endale uued kodud. Tänu neile ja nende teiste riikide sõsarorganisatsioonidele on varsti pea terves maailmas keelustatud tsirkuses metsloomade pidamine. Tänu neile paljastatakse jõhkrad loomapiinamisjuhtumid. Siin pole mingit kaksipidi mõtlemist- on selge veelahe nende vahel, kes peavad loomadest lugu ja kelle jaoks on loomad pea eluta asjad, mille ainuke otstarve maailmas on teha seda, mida inimene heaks arvab. Eesti põline talumees, kes oma sea söögiks tappis, kuulub esimesse kategooriasse. Sest looma saab ka lugupidamisega ja austusega kohelda, kui sa tema elu oma elu jätkamiseks võtad. Antud… Loe rohkem »

x
9 aastat tagasi
Reply to  kodanik

Aitäh, kodanik! Tähendasid üles ka minu seisukoha. Kuna siin paistab olevat üllatavalt palju vastupidist arvamusavaldust, pean vajalikuks lihtsalt märkida, et toetan kodaniku postituses väljandatut 100%.

Kas
9 aastat tagasi
Reply to  kodanik

praegused sigade tapatalgud on ka lugupidamise ja austusega korraldatud? Ei ole nagu märganud loomakaitsjate tegevust nende kaitseks.

Andres
9 aastat tagasi

Õnneks on neid poolemeelseid nn loomakaitsjaid vähe!

tii
9 aastat tagasi

eks need loomkaitsjad käsiksid inimkonnal vist muru närida. Aga igal juhul on see loodussäästlikum, kui kunstnaha tootmine, Ja siin Põhjamaal elades on ju talvel sooja riiet vaja…

vastus
9 aastat tagasi
Reply to  tii

Mitu rebasenahast kasukat teil muidu, siin Põhjamaal, on muidu?