Eesti teatri– ja muusikamuuseumi ja Soome väntorelimängijate ühingu poolt korraldatud kultuurifestivali raames väisasid laupäeva õhtul Iloni Imedemaad ka väntorelimängijad.
Kokku oli Haapsalu toodud 7 väntorelit, millest vanim pea sajandi vanune. Lisaks ajaloolistele muusikainstrumentidele olid väntorelimängijatel seljas silmapaistvad kostüümid. Igal muusikul peas kaabu ja seljas silmatorkav riietus.
Festivali üks peakorraldajatest Risto Lehiste sõnas, et festivaliga sooviti Eesti inimestele tutvustada väntorelimuusikat kui pika ajalooga kultuurivaldkonda. Lisaks muusikale olid paeluvad ka ajaloolised muusikainstrumendid ja ilusad kostüümid. „Väntorelimuusika võlu peitub selle universaalsuses, positiivsuses ning sobivuses igale kuulajale,“ lisas Lehiste.
Väntoreli kontserti oli kuulama tulnud umbes sadakond inimest.
Soome–Eesti ühisfestivali raames oli võimalik väntoreli muusikat kuulata veel Tallinnas, Rakveres, Paides ja Palmeses. Festival oli pühendatud Jean Sibeliuse 150. sünniaastapäevale.
Väntorel on mehaanilise muusika valdkonda kuuluv muusikainstrument, mille kolmeks suuremaks osaks on lõõts, helikandja ning helitekitaja. Lõõtsa aetakse ringi käsitsi ja helikandjaks võib olla perforeeritud paberilint või metalltihvtidega rull. Helitekitajaks on viled, metallkeeled või–lehed.
Pikka aega oli väntorel ja väntorelimuusika sotsiaalse taustaga. Neid pille mängisid tihti erru läinud sõdurid, vaesed ja kerjused, kes sellega elatist teenisid. Kuna enamasti olid väntorelid kallid, tekkisid spetsiaalsed väntorelilaenutused. Eestisse jõudsid väntorelid sarnaselt teiste välismaiste muusikariistadega, koos rändmuusikutega ja läbi loomuliku kultuurisuhtluse.
Fotod: Arvo Tarmula
