Täna Haapsalu kultuurikeskuses avatud näitus Eesti Vabadussõjalaste lühikeseks jäänud liikumisest annab ülevaate organisatsioonist, mis on näituse korraldajate hinnangul teenimatult halvakspanu osaliseks saanud.
Stendinäitus, mis jääb kultuurikeskuse fuajees avatuks kuuks ajaks, annab ülevaate nii vabadussõjalaste organisatsiooni loomisest, selle juhtidest Artur Sirgist ja Andres Larkast, vabadussõjalaste poliitilisest tegevusest, organisatsiooni,likvideerimisest kui ka oponentide süüdistustest vapside vastu. Näitusel on koha leidnud ka vabadussõjalaste Läänemaa organisatsioon ja selle tegevus.
Näituse koostaja, Rahvuarhiivi arhivaari Ivar Kaigu sõnul oli vabadussõjalaste tegevuse kohta säilinud küll palju dokumente, kuid pilte oli näituse tarbeks väga raske leida. Samuti pole neist säilinud mitte ühtegi filmikaadrit.
Koos Haapsalu aukodaniku Heino Noore ja Kaitseliidu Lääne Maleva ülema Arnold Juhansiga näituse initsiaatoriks olnud Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid ütles, et temalt on palju küsitud, miks just selline näitus ja miks just Haapsalus. „Näituse tegemiseks on motiive palju, aga peamine on ajaloolise ebaõigluse lõpetamine,” põhjendas ta. Karilaid lisas, et vabadussõjalaste Läänemaa organisatsioon oli üks kolmest vabadussõjalaste Keskliidu asutajaliikmest.
Näituse avamisele eelnenud ettekandes ütles ajaloolane Jaak Valge, et negatiivne suhtumine vabadussõjalastesse on nii nõukogude kui ka sellele eelnenud Pätsi valitsuse propaganda tulemus.
Valge vaatles oma ettekandes vabadussõjalaste liikumist kolmest aspektist — kas tegemist oli fasistliku organisatsiooniga, kas vabadussõjalased oli agressiivsed ja demokraatia vastased. Ajaloolase hinnangul ei saa vabadussõjalastele süüks panna ei ühte, teist ega kolmandat. Valge sõnul võib vabadussõjalaste lühikeseks jäänud tähelendu võrrelda hilisemast ajast tuntud Isamaliidu ja Res Publicaga — kõigis neis poliitilistes liikumistes oli ühtemoodi kirge.
Vabadussõjalaste Liidu tegevus keelustati 12. märtsil 1934 ja paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. 1938. aasta amnestiaga said vabadussõjalaste juhid. „Nad vabastati küll amnestiaga, kuid minuteada pole neid kunagi rehabiliteeritud,” ütles ajaloolane.
„Nad vääriksid Eesti ajaloos samasugust kohta nagu teised, kes on Eestile head teinud,” ütles Jaak Valge.
Jaanus Karilaiu sõnul tuleb nüüd lahendada kaks ülesannet: luua koht, kos saaks vabadussõjalasi austamas käia ja taotleda vabadussõjalaste rehabiliteerimist poliitilisel tasandil.
Fotod Merilin Kaustel-Lehemets
Kahju, kahju, et kõik taandub valimiskampaaniaks ja lihtsalt üksteisele ära tegemiseks. Aga mis saab me rahvast risttuulte vallas, see huvitab teist väheseid . Vähemalt ühetki kommetaarist ma seda välja ei lugenud. Edu neile meestele, kes meie ajaloolist mälu ja musti laike selles oskavad hinnata. Korjan oma vähesed veeringud kokku ja sõidan seda näitust vaatama. Ja meie naabrid soomlased oskasid oma vapside liikumist hoopis teisiti rahustada ja oma rahva heaks suunata. sende
Tubli oled, jaanus
piirileppe äraandjad istuvad ikka reformierakonnas kristen michali ümber.
vabadussõdalaste mälestuse mõnitamine
sõbrad ja vaenlased, must ja valge, lubatud ja keelatud, lahkus ja kadedus. igal ühel võimalus valida.
tekkis ka mõte, et valimised tulekul……………ja kas kod Karilaid mitte kesik pole? keskerakonnal ju nagu teised sõbrad.
Sul nagu õigus, aga raskel ajal kõlbavad vaenlasedki sõpradeks ka. Muutuvad ajad, muutuvad ka kombed ja kui kõik õnnestub, siis saavad sõpradest jällegi vaenlased. Kas sa siis keskerakonda ei tunne?
Tänud J.Karilaiule, A.Juhansile, J. Valgele ja teistele, selle ürituse korraldajatele. See on meie rahva ajalugu, samas ka poliitiline mälu. Sotsidel, kommudel, need on siis reform, irl, sotsid, ka kesk ja need uued kambad (s.h üks eelnev kommentaator) on selle olemust raske mõista.
haridus on terviseks, naer on terviseks, armastus ja sõprus on terviseks. mis veel on terviseks?
Kah terviusex !
Vabadusvõitleja Karilaid, lubage naerda…
:::)))
Aga miks peab,mõtle positiivselt.