1

Karilaid, Juhans ja Noor soovivad Haapsallu Vabadussõjalaste näitust

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

VapsLogoHaapsalu aukodanik Heino Noor, Kaitseliidu Lääne maleva pealik Arnold Juhans ja Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid esitasid Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele avalduse, milles nad soovivad, et linnapea näitaks üles riigimehelikku käitumist ning aitaks kaasa Vabadussõjalaste näituse korraldamisele Haapsalus.

„Tegemist oli Eesti ajaloo ainulaadse ja harukordse rahvaliikumisega,“ kirjutavad kolm meest. „Vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise algatus suutis enda poliitilise mõtte taha koondada üle 416 tuhande Eesti inimese, kus massiteabevahendid olid äärmiselt piiratud, kinnitab veelkord, et tegemist on siira ja laialdase ühiskondliku liikumisega.“

Noor, Juhans ja Karilaid soovivad, et vapside näitus korraldataks veel sel suvel ning võimalikult enne 20. augustit. Näitus peaks olema üleval vähemalt kaks nädalat. „Kuna sügis toob parlamendi valimiste eel liialt ärevust sisse ja ei lase seda ühiskonnaliikumist ausalt tõlgendada,“ põhjendatakse soovi.

„Austusavaldus vapsidele rikastab meie ajaloolist mälu,“ kirjutatakse avalduses ning lisatakse, et näituse korraldamisel on andnud nõusoleku anda abi ajalooteadlane Jaak Valge ja Riigiarhiivi töötajad.


Vabadussõjalaste liikumine

  • Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõdalaste organisatsioonid moodustasid 2. juunil 1929. aastal Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL).
  • Põhikirja järgi oli EVKL-i eesmärgiks "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitluse ja langenud kangelaste mälestusi ning valvel seista ja kaasa aidata Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös".
  • Üldpatriootilisest sõjaveteranide liidust kujunes EVKL aastatel 1929-33 poliitiliseks survegrupiks, millega alates 1932. aastast võisid liituda ka Vabadussõjas mitte osalenud mehed.
  • Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suleti 11. augustil 1933.
  • 1933. aasta novembris organisatsioon taastati Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all.
  • Oktoobris 1933 võeti rahvahääletusel suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogule jäänuks pigem nõuandev roll.
  • Jaanuaris 1934 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai vapside valimisorganisatsioon "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine" kokku 10,7% häältest.
  • 1934. a aprillikuuks määratud Riigivanema valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral Johan Laidoneri, eriti tema majandustegevuse kriitika.
  • Pinevas sisepoliitilises olukorras suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit 12. märtsil 1934 ja arreteeriti selle aktiviste. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse.
  • 17. detsembril 1934 jõustunud seadusega keelati tarvitada Vabadussõja või vabadussõjalase või mõnda muud neist tuletatud nimetust igasuguste poliitiliste liikumiste ja organisatsioonide ning trükitoodete kohta.
  • Väidetavalt plaanisid vapsid jätkuvalt riigipööret kuid praegu on osad ajaloolased seisukohal, et see oli tollaste võimude osav provokatsioon.
  • 1936 mõisteti vapside juhtidele pärast nurjunud mässukatset juba pikemad vanglakaristused.
  • 21. aprillil 1938 tuli kokku uue põhiseaduse alusel valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu, mis võtsid Vabariigi Presidendi ettepanekul esimese seadusena vastu Amnestiaseaduse. Selle seaduse alusel vabanesid kõik Eesti poliitvangid 7. mail 1938.

Allikas: Vikipeedia

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Vabadussöjalaste näituse toetuseks kogutakse annetusi | Lääne Elu

[…] avada näitus „Vabadussõjalaste märk Eesti poliitikas“, mille  toetuseks alustati annetuste korjamist, teatas Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid oma […]

wpDiscuz