Soojad ilmad paljastavad ilusa muruvaiba ja ahvatlevad rohenäppe aeda toimetama. Ometi tasub ennast muruhooldamisega veel tagasi hoida ja iga tegevuse jaoks õige aeg valida. Seda nii muru ette valmistemisel kui ka esimese niitmiskorra tegemisel – millises järjekorras ja mida teha täiusliku murulapi saamiseks koduaias selgitab Eesti Maaülikooli Aianduse õppetooli nooremprofessor Leila Mainla.
Leila Mainla sõnul on esimene levinud viga liiga varajane õhutamine. Tihti minnakse aeraatoriga ehk muruõhutajaga ja samblaeemaldajaga murule kohe kui muru on lume alt välja tulnud ja ei oodata, et maapind jõuaks sulada ja piisavalt taheneda. „Maapind ei tohi peale astudes lörtsuda ning jala all pehme ja vajuv tunduda. Liiga varajane õhutamine tihendab hoopis mulda. Muld ja taimed jäävad masina külge kinni, see kahjustab murukamarat ning tõmbab taimi välja. Hiljem tekivad muru sisse tühjad laigud, kus taimed on saanud kahjustada,” rääkis Mainla. „Kui aeraatoriga murul liikudes tuleb liiga palju massi kaasa, siis olete liiga vara masinaga murule läinud. Savisel pinnal peab eriti ettevaatlik olema ja ootama kuni maa on tahenenud. Siiski on õhutamine ilusa muru saamiseks oluline ja õhutaja võiks kuuluda aiapidajate töömasinate hulka,” selgitas Husqvarna tootejuht Timmo Kõrran.
Peale õhutamist võiks muru ka liivatada, eriti kui krundil on raskem muld. Aeraatoriga murul käies tekivad pinnasesse sooned, mis võimaldavad õhul liikuda. Et tehtud sooned kohe kinni ei vajuks, võiks nendesse liiva panna, sest siis liigub õhku pinnases pikemalt.
Järjekorras järgmine kevadine tegevus võiks olla muru väetamine, kuid selleks tuleb kindlasti õige aeg valida. Mainla sõnul on väetamiseks aeg küps kui mulla temperatuur on vähemalt 12 °C. Kui maapind on külmem ja taimekasv pole veel alanud, viiakse väetis vihmaste ilmadega lihtsalt mulla sügavasse kihti, kuhu murutaime juurestik ei ulatu ja väetis ei ole taimedele kasvu alustades kättesaadav. “Paljud laotavad ekslikult väetist murule juba märtsis, sest midagi muud veel aias teha ei saa,” lisas Mainla. Samuti võiks jälgida ilmateadet, et väetamisele järgneks vihm, mis granuleeritud väetise sulatab ja mulda viib, mitte kuumad ja päikselised ilmad, millega väetis seisma jääb taimedele ja võib neid kõrvetades kahjustada. Kui vihma ei lubata, aga väetada tahaks, siis võib lihtsalt muru kasta peale väetamist.
Hooaja esimese niitmisega võiks oodata kuni muru on 8-10 cm kõrge ja mitte madalam, ega ka palju kõrgem. Koduaia muru ideaalne kõrgus on Mainla sõnul 4-5 cm. 3 cm golfimuru on tavalise aiapidaja jaoks liiga töömahukas ülesanne. Oluline on teada, et murutaimele on hea kui korraga ei niideta üle poole taime kõrgusest. “Näiteks kui aiapidaja soovib 4-5 cm kõrgust muru, siis võiks esimese niitmise teha kui muru on 8-10 cm kõrge. Kui laseme muru liiga kõrgeks kasvada või niidame liiga madalalt, siis läheb taim stressi ja võib kuuma ilmaga ära kõrbeda,” rääkis Mainla. Husqvarna tootejuht Timmo Kõrran lisas, et kevadel on taimekasv intensiivsem ja siis tasub tihedamini niita. Suvel kuiva ja kuuma ilmaga murukasv aeglustub ja siis peaks harvemini niitma. “Ilusa tiheda ja ühtlase murupinna saavutamiseks on parimaks abiliseks robotniiduk, mis ei lase murul pikaks kasvada vaid niidab muru mitu korda nädalas, kuid korraga vaid mõne millimeetri. Vähesed niidujäägid aga langevad murusse ning on väetiseks tagades ilusa vaiba sarnase ilma samblata muru. Muru niidusagedust, -kõrgust, -mustrit ja muud saab robotniidukite äppi kaudu sobivaks seadistada. Uued AI-toega nägemistehnoloogiaga robotniidukid on eriti nutikad ja oskavad vältida ka murule vedelema jäänud objekte ning ei tee liiga ka kevadel ärkavatele siilidele,” rääkis Timmo Kõrran.
Enne niitmishooajaga alustamist tuleks puhastada muru talve jooksul maha langenud okstest ja riisuda kokku lehed, kui need jäid sügisel koristamata. “Lehtede vahel talvituvad haigused, hallitused ja kahjurid, keda me oma aeda ei soovi ja seetõttu tasuks lehed ikkagi kokku koguda,” rääkis Mainla. Samuti ei ole märgade lehtede peale hea niidukit sõitma panna, kuna need võivad lõiketerade külge kitina kinni jääda. Just rehitsemine ja niidukite hooldamine ja ettevalmistamine suveks on tööd, millega võib alustada kasvõi kohe,” lisas Mainla. Rehitsemise puhul tuleb siiski vaadata, et reha oleks pigem pehme ja lumi sulanud.
