Kui puudelt ja põõsastelt on sügiskirevad lehed langenud, siis sellele ei pea üldse tingimata järgnema raagus võrade kurblik alastiolek. On terve hulk puid ja põõsaid, mille puitunud osad on vägagi dekoratiivsed ja saavadki silma paistma hakata alles siis, kui on leherüü varjust valla päästetud. Ka selliseid tasub omale talviseks silmarõõmuks aeda istutada, kuskile käimisteede äärde või aknavaatesse, sest talviti me ju aias pikki ringe ei tee.
Üks väga põnev puukene, mis viimasel ajal Eestis järjest populaarsemaks muutub, on pärnvaher, Acer tegmentosum, sünonüümiga Amuuri vaher. See võib kasvada kuni 15 meetrit kõrgeks, kuid tean mõnda aednikku, kes teda igasuvise lõikusega madala põõsaspuuna kasvamas hoiavad. Tema mitmeaastased oksad ja nooremad tüved on tuhmrohelised, valge vertikaalse lainja triibutusega. Esimese aasta noored kasvud on aga sügavtumepunased. Tõeline silmarõõm!
