Haldusreformiga kokku klopsitud Eesti suuremates omavalitsustes – Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas – on tekkinud piirkonnad, kust üha enam kostab hääli, et praegusest omavalitsusest soovitakse lahkuda.
Lääne-Nigula valla jõuline plaan, millega on kavas likvideerida osavallavanemate ametipostid, on tekitanud suurvalda esimese mõra, sest Noarootsi osavald otsib võimalusi Haapsaluga ühinemiseks. Läänerannas arutatakse võimaluse üle Virtsu liitumiseks Muhuga ning Varbla ja Koonga paneksid leivad ühte kappi Tõstamaaga.
Lääne-Nigula volikogule sai maikuu istungi lõpus teatavaks, et vallas peetakse plaani valla põhimääruse muutmiseks. Osavallad säilivad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega.
„Määruse eelnõu eesmärgiks on valla organisatsiooni ja juhtimise parem korraldamine ja üldvalitsemiskulude sääst,” selgitas volikogu esimees Mikk Lõhmus volikogule toona. Vallavanem Janno Randmaa tahab muudatustega saada osavallad ühtlaselt toimima.
Vallajuhtide ettepanekut ei tormatud osavaldades hurraa-hüüetega heaks kiitma. Kui Kullamaa, Martna, Palivere ja Taebla osavallakogud neelasid valla põhimääruse muutmise kava üldjoontes vaikides alla, siis Oru, Noarootsi ja Risti on plaani suhtes märksa kriitilisemad.
Lääne-Nigula volikogus läbis määruse eelnõu septembriistungil esimese lugemise ning muudatusettepanekuid saab esitada kuni 1. novembrini. Praegu käib vallavanem Randmaa osavallakogudes muudatusettepanekuid kogumas. Kaks nädalat tagasi kohtus ta Noarootsi osavallakoguga, sel nädalal külastas ta osavallakogusid Ristil, Taeblas ja Kullamaal. „Järgmisel nädalal on Martna ja Nõva,” tutvustas Randmaa oma tegevuskava.
Protestiettepanek
Paraja portsu otsa sattus vallavanem Noarootsis. Seal otsustas osavallakogu teha osavaldade põhimäärusesse muudatusettepaneku, millega sätestatakse, et osavald võib toimida isemajandava üksusena. Aga see polnud veel kõik – osavallakogu kuulutas, et kaalutakse konsultatsioonide alustamist Noarootsi osavalla territooriumi üleandmiseks Haapsalu linnale.
„Ega see üleminek tähenda seda, et nüüd läheme ja kogu lugu. Sellised asjad ei saa käia puhtalt emotsiooni pealt. Sellega ju lähevad üle ka kõik kohustused, kaasa arvatud valla laenu osa. Teine omavalitsus hindab neid samamoodi,” lausus Randmaa.
Vallavanema sõnul on Noarootsis ilmselgelt tegemist protestiga. „Ühes või teises jutunurgas on öeldud, et tegemist on mingisuguse protestimärgiga, et neid [Noarootsi osavalda – toim] ei arvestata,” lausus Randmaa. „Aga kui praegu on neil võimalik oma kohaliku valitsuse eest seista, siis minu teada naaberomavalitsusel [Haapsalul] pole ühtegi osavalda. Ma ei saa aru, mis see eesmärk on!”
Randmaa sõnul jõuavad Noarootsi ettepanekud ka volikokku. „Kogun osavallakogudest muudatusettepanekud kokku. Need vaatab läbi nii vallavalitsus kui ka volikogu komisjon. Mõistlikud ettepanekud saavad toetuse kaasa, aga lõpptulemusena lähevad nad kõik volikogu ette. Eks siis otsustatakse, mis lõpuks sisse lähevad,” selgitas Randmaa.
Noarootsi osavallakogu esimees Laine Belovas on Randmaaga selles mõttes ühel meelel, et tegemist on protestiga. „Lugu on selles, et ega meile see osavallavanema kaotamine ei sobi,” nentis Belovas.
Belovasi sõnul pole praeguses ettepanekus Haapsalule midagi uut ega üllatavat. „Seda on varem ka arutatud – siis, kui oli see suurem reform (2013. aastal – toim),” meenutas Belovas. Toona ühinesid kolm valda – Oru, Risti ja Taebla – Lääne-Nigula vallaks. Liitumisest loobusid Ridala, Martna, Nõva ja Noarootsi.
Noarootsi soovis Haapsaluga leivad ühte kappi panna, kuid ei saanud seda teha, sest naabritel polnud ühist maismaapiiri. „Vahepeal on seadused muutunud,” tõdes Belovas. „Praegu enam juriidilist takistust pole, ühist piiri enam olema ei pea.”
Noarootslaste jutt ei pane Haapsalu linnapead Urmas Suklest rõõmust käsi plaksutama. Kuigi praegune 272 km² suurune Suur-Haapsalu paisuks veel 303 km² võrra suuremaks, Sukles selles omavalitsuse jaoks edu ei näe. „No eks see oleks selline paras peavalu, kui see protsess algatatakse,” nentis Sukles. „Oleks meil maapiir, võiks sel olla ka mingisugune sügavam mõte. Aga puusalt tulistades on vastus suhteliselt kõhklev. Jutuks hea, aga tegudeks väga keeruline.”
„Kui Lääne-Nigula volikogu teeb meile ametliku pöördumise, siis oleme sunnitud seda arutama hakkama. Enne seda suppi keeta? Kui sul vett ei ole – ega siis väga ei keeda,” lausus Sukles.
Käärib ka Läänerannas
„Haldusreformi käigus moodustatud Lääneranna vald oli uusmoodustis, mis ühendas endised Varbla, Koonga, Hanila ja Lihula vallad keskusega Lihulas. Plaan paberil tundus päris hea ja lubav,” kirjutas endine Lääneranna volikogu liige Rait Maruste Lääne Elu veebilehel. Praegu on aga tema sõnul valda valitsema toodud võõrleegionärid, kellel pole valla kogukondadest sooja ega külma.
Lääneranna tuleviku jaoks on Maruste sõnul mitu võimalust. „Üks näiteks selline, et Varbla ja Koonga ühineks endise Tõstamaa vallaga ja saaks Lõuna-Lääneranna vallaks. Virtsu/Werder arutleb asju Muhuga koosolemisest,” kirjutas Maruste.
Enne järgmisi kohalikke valimisi peavad Eestis ainsana ühinemisläbirääkimisi Toila ja Jõhvi vald Ida-Virumaal. Jõhvi ja Toila ühinemisel moodustub 390 km² 16 000 elanikuga vald, mis jääb Narva ja Kohtla-Järve linna järel maakonnas elanike arvu suuruselt kolmandaks omavalitsuseks. Liitumise teeb eriliseks see, et uue Jõhvi valla sisse jääks neli Kohtla-Järve linnaosa, millest ükski pole n-ö emalinna Kohtla-Järvega maitsi ühendatud.
Haapsalu ja Noarootsi
Noarootsi osavalla pindala on 303 km², 1. juuli 2024 seisuga oli Noarootsi osavallas 858 elanikku. Osavallas on 23 küla.
Haapsalu linna pindala on 272 km², 1. oktoobri 2024 seisuga oli Haapsalus 12 853 elanikku. Haapsalu linnas asub linnasisene linn Haapsalu, 2 alevikku (Paralepa ja Uuemõisa) ja 56 küla.
Allikad: Lääne-Nigula vald, Haapsalu linn
nii nad tapsid Ferdinandi. SVeik Juba rakish nii. Shellie’s otsusega tapate ka Noarootsi gumnaasiumi. Uhes omavalitsuses üle ühe riigigümnaasiumi ei peseta. Haapsalu son Kai’s Juba olemas, kolmas ei mani kuidagi seadusesse enam. Kai tahate gumnaasiumi sis selling ettepanek on vaiklane. Harmony kaotab ka seal sis taistookoha. Ta praegu villas 1 kit ja gumnaasiumi 1koht.
Noarootsi kooli 1. klassi läks tänavu ÜKS õpilane. Selle asemel et kooli päästmisega tegeleda, tegeletakse kohapeal sadama ja laululavaga…
Siit ka küsimus, et miks siis läks ainult üks laps esimesse klassi, mida on kohalikud arvamusliidrid ja suurt palka saavad vallaametnikid valesti teinud viimased 5 aastat ja rohkem ? Kas raha on kulutatud valesti, ja lihtsalt palkadeks makstud ja mujal ära elatud. Noarootsis olid ikka prisked eelarve kuni käesoleva aastani.. õnneks inimesed mäletavad seda kindlasti aasta pärast ja teevad teised valikud !!!
Eks hr Aivo Hirmo sooviks oma vürstiriiki edasi pidada , aga vaevalt see ka enam päästab.
Tegelikult peaks saama kohalik kogukond valida selle inimese, keda nad omale etteotsa tahavad. Kes tõeliselt ka omakandi heaolu ja rahva eest seista suudab.
on kuidas neid juhte nimetatakse kas osavallavanemad või piirkonna juhid, inimesed ju ikka samad ja palgad samuti! Lihtsalt üks tegemine näitamaks et midagi ikka tehakse…
Kuidas see kokkuhoid siis tuleb?
Mind huvitavad kah haldusküsimused ja naised.
Haapsalu saab nii varst kõik endise läänemaa vallad enda alla ja nii saab tulevikus olema Haapsalu rajoon. Seejärel algab kõik otsast peale.
Susserdis selline! Tegelikult juhtub nii: Läänemaa, Lääneranna vald ja Raplamaa ühendatakse Harjumaaga – tulevane Harjumaa. Kaovad Lääne-Nigula, Lääne-Harju, Kehtna, Kiili, Raasiku, Viimsi ja Kose vald ja Maardu ja Loksa linn. Toimub ka asulareform. Lühidalt.
Tahtsime parimat aga välja kukkus nagu alati ! Klopsisime kokku rida vaeseid ja arvasime,et saame ühe jõuka !
Targad inimesed st.mitte need kes reformi elluviisid,ütlesid kohe alguses,et kõige õigem üks maakond on üks omavalitsus ainult Harju maakond oleks tulnud mitmeks jägada !
Ja, kui palju see rahaliselt maksma läks ?
see sopalomp pinnast täis, saate uue elamurajooni miljoni vaatega ja ka noarootsi haapsalu alla, tagalahe soppi aga toidujulgeoleku kindlustamiseks riisipõllud
Mis siin imestada, kui Lääne-Nigula vald on tõeline vaesuse pesa, kus arenguvõimalused praktiliselt puuduvad. Kas te kujutate ette, et osavallale on eraldatud aastas investeeringuteks 20 000€! Ma küll ette ei kujuta, mida sellise olematu summa eest arendada saab.