Internetipetturid on aktiivsemad ennelõunati ja palgapäevadel

Petturid kasutavad ära neid hetki, mil inimesed on tähelepanematumad. Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juhi Viktor Tkatšenko sõnul on sellisteks aegadeks tööpäevade ennelõunad ning nädalavahetuste hommikud. Just siis on petturid kõige aktiivsemad ning varmad uusi petuskeeme katsetama.

„Petturid tegutsevad igal ajal ning tähelepanelikkus ei ole kunagi liiast. Siiski on perioode, mil saadetakse õngitsuskirju ja tehakse petukõnesid rohkem,” ütles Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. „Petturid valivad sellise aja, millal inimesed on hõivatud ja seega vähem valvsad. Sellised ajad on näiteks tööpäevade ennelõunad või nädalavahetuse hommikutunnid.”

Samuti mõjutavad petturite aktiivsust palgapäevad, mistõttu on petukirjade ja kõnede hulk kuu alguses suurem. Eestis muudab pettureid aktiivsemaks ka tulumaksu tagastamise periood. „Sellel ajal on raha liikumine ja summad suuremad, mistõttu on petturitel tõenäosus saada suuremat saaki,” selgitas Tkatšenko.

„Tavalised teemad, mida petturid ettekäändeks toovad, on näiteks konto või maksete blokeerimine, väidetavad eksklusiivsed investeerimisvõimalused, sülle kukkunud pärandus või loteriivõit, kohtukutsed ning näilikud ostu-müügi tehingud,” ütles Tkatšenko. Siiski toonitas ta, et petturid on leidlikud ning teemade ring välja toodutega kindlasti ei piirdu.

„Viimasel ajal oleme märganud rahamuulade petuskeemi. See tähendab, et hulk inimesi kasutab oma isiklikke arvelduskontosid, et aidata kaasa illegaalse päritoluga raha legaliseerimisele,” ütles Tkatšenko.

Skeemi käigus jagavad petturid mitteametlikes tööportaalides kuulutusi, kus nad pakuvad maksete tegemise eest tasu. Selleks peab inimene avama Eesti pangas arvelduskonto ning tegema kas ise makseid või andma petturitele oma kontole ligipääsu.

„Paraku ei saa noored inimesed aru, et tegemist on kuriteole kaasaitamisega, mille eest võib saada reaalse vangistuse,” ütles Tkatšenko.

Petturid kasutavad ühenduse võtmiseks erinevaid kanaleid: nii e-kirju, SMS-e kui võtavad inimestega ühendust sotsiaalmeedias ja telefoni teel. Tihti märgivad petturid enda sotsiaalmeedia kontole, et nad töötavad pangas või mõnes muus tuntud ettevõttes, et võita inimeste usaldust.

„Panga või muu ametiasutuse esindaja ei võta probleemide korral kunagi inimesega ühendust Facebookis või WhatsAppis,” sõnas Tkatšenko. Petukirjade- ja kõnede ühine tunnus on see, et need kutsuvad saajat tegutsema: kas vajutama mõnele lingile, jagama oma isiklikke või pangakonto andmeid, raha üle kandma või muud moodi kiirelt reageerima, et võimalikku kahju vähendada. „Petturid mängivad tihti inimeste emotsioonidel, näiteks hirmul, et kui nad kiiresti ei tegutse, siis juhtub midagi nende pangakonto või rahaga,” ütles Tkatšenko.

Eestis levivatel pettustel saab jooksvalt silma peal hoida Facebooki lehel Pettused Eestis, kus nii riigiasutused kui ka ettevõtted jagavad infot parasjagu levivate petuskeemide kohta.

Kuidas end pettuste eest kaitsta?

1. Ära tegutse kohe. Võta veidi aega mõtlemiseks, isegi kui inimene teisel pool telefonitoru on nõudlik või e-kiri kutsub üles viivitamatult oma andmeid kontrollima või sisestama.
2. Kontrolli hoolikalt saatja andmeid. Petturid kasutavad tihti e-posti aadresse, mis näevad välja õiged, ent kus on näiteks mõni täht asendatud sümboliga või üldse välja jäetud, et inimene kiirel vaatamisel erinevust ei märkaks.
3. Tutvu hoolikalt kirja sisuga. Kas on tõenäoline, et sind on kohtusse kutsutud või oled võitnud suure päranduse? Kuigi petturid on läinud eestikeelsete kirjade tegemisel osavamaks, vaata üle ka õigekiri ja stiil. Ametiasutuse esindaja pöördub inimeste poole viisakalt ja korrektselt.
4. Ära kliki linkidel. Need viivad sind petturite loodud lehtedele, kuhu sisestatud andmed jõuavad nende kätte või kust laaditakse su seadmesse lunavara või viirus.
5. Kui kahtled, siis kontrolli üle. Helista panga või muu asutuse ametlikule telefoninumbrile ning küsi, kas kiri või telefonikõne, mille sa said, tuli nendelt.