Läänlased peavad oma tervist kõige paremaks

Statistikaameti analüüsi järgi on Läänemaa inimesed maakondade võrdluses enim rahul oma tervisega.

Tervisega rahul on 62,5 protsenti läänlastest, meile järgnevad Harjumaa elanikud 62,4 protsendiga ja Tallinna elanikud 62,1 protsendiga. Kõige vähem hindasid oma tervist heaks või väga heaks Ida-Viru maakonna inimesed (37,9 protsenti). Kõige vähem rahul oma tervisega on aga Põlva maakonna inimesed, kellest 24 protsenti hindavad enda tervist halvaks või väga halvaks.

Pikaajaliseks peetakse sellist haigust või terviseprobleemi, mis on kestnud kuus kuud või eeldatavasti kestab vähemalt kuus kuud. Mõeldud on nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Pikaajaline haigus mõjutab kõige rohkem Ida-Viru maakonna inimesi (62,5 protsenti) ja seal maakonnas hindab 22,7 protsenti elanikest oma tervist halvaks või väga halvaks. Valga maakonnas on pikaajalisi haigeid 58,6 protsenti , Võru maakonnas 55,1 protsenti ja Järva maakonnas 53,3%üle 16-aastastest. Kõige vähem pikaajalisi haiguseid on aga Harju maakonna (39,9%) ja Tallinna (40,1%) elanike seas.

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et inimeste hinnangud oma tervisele sõltuvad maakonniti sealsete elanike vanusest, kuid inimese tervislik seisund oleneb ka muudest faktoritest, näiteks elu- ja töötingimustest ning keskkonnamõjudest. „Mida eakam elanikkond, seda kõrgem on pikaajaliste haiguste osakaal inimeste seas. Ida-Virumaal on lisaks ka teised probleemid: erinevad suured tööstusettevõtted on jätnud jälje ökosüsteemile ja sedakaudu ka otseselt mõjutanud inimeste hinnangut oma tervisele,“ selgitas Remmelg.

Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt.

„Üldiselt saab öelda, et 20 aasta taguse ajaga võrreldes on meie hulgas mõne protsendi võrra rohkem neid inimesi, kes elavad igapäevaselt koos mõne pikaajalise haigusega: 2004. aastal oli neid 41 protsenti ja 2023. aastal 47 protsenti. Samas on positiivne, et mõne protsendi võrra on kasvanud ka nende inimeste hulk, kes hindavad enda tervist väga heaks või heaks, 2004. aastal oli neid inimesi 50 protsenti ja 2023. aastal 56 protsenti,“ selgitas Remmelg. Analüütik tõdes, et viimase 20 aasta kõige helgem aasta oli 2020, kus lausa 59% inimestest pidas enda tervist väga heaks või heaks.

Vanuse kasvades tervis teatavasti halveneb. Väikesed erinevused meeste ja naiste vastustes siiski ilmnevad. Nii on näha, et 25–34aastaste naiste hulgas on väga hea ja hea tervisega naisi sama palju kui nooremas vanusegrupis (85 protsenti). Seevastu meeste hulgas hindab oma tervist selles vanuses väga heaks või heaks ainult 80 protsenti. Teine erinevus ilmneb meeste ja naiste vahel vanusegrupis 55–64 eluaastat. Keskealised naised hindavad enda tervist paremaks kui keskealised mehed. Kuid üle 65aastaste hulgas on halva või väga halva tervisega naisi jällegi rohkem kui meeste hulgas. Viimast fakti võib mõjutada naiste kõrgem keskmine eluiga.

Remmelgu sõnul on kahe aastakümne jooksul, mil sotsiaaluuringuga on andmeid kogutud, toimunud mitmeid positiivseid muutuseid. „Kui noorte hulgas on väga hea või hea tervisega inimeste hulk kasvanud mõne protsendi võrra, siis keskealiste ning vanemaealiste hulgas on nende inimeste hulk tõusnud lausa ligikaudu 10 protsendi võrra. Rõõmu teeb ka see, et üle 65aastaste hulgas on oluliselt kasvanud eakate inimeste hulk, kellele ei sea tervis igapäevategevustes piiranguid“, ütles analüütik.