Metsateomasinad keerasid segi Euroopa ja kogu maailma ühe liigirikkama, kaitsealuse Laelatu puisniidu, mida lõhestavad poole meetri sügavused roopad.
Roopad avastas Virtsu külje all asuvalt looduskaitsealuselt puisniidult Puhtu-Laelatu looduskaitseala kunagine juhataja, loodusgiid ja fotograaf Peeter Vissak, keda vaatepilt vapustas. Sadu meetreid niidukamarat on segi keeratud, rööpad koos äärevallidega kohati poole meetri sügavused. „Muda on väljas,“ ütles Vissak. „Ilmselt maaomanik tellis mingi metsafirma tööd tegema. Osa rööpaid, tundub, on sisse sõidetud hiljuti.“
Keskkonnaamet alustas kolmapäeval juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetlust, kuigi teadis rikkumisest juba jaanuaris, aga ei võtnud midagi ette.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk ütles Lääne Elule, ameti „vastutav spetsialist“ oli jaanuaris rutiinse ülevaate käigus tuvastanud, et puisniidu taastaja on tekitanud raidmete väljaveol pinnasekahjustuse ning peatanud taastamistööd. „Rikkumise täielikku ulatust ja heastamise võimalusi oli töötajal plaanis kontrollida siis, kui lumi on täielikult sulanud ja ülevaade olukorrast selge,“ ütles Kukk Lääne Elule kolmapäeval.
Kukk ise sai puisniidu rikkumisest teada 25. märtsil – kaks kuud pärast seda, kui keskkonnaametnik selle avastas. „25. märtsil jõudis minuni informatsioon, et Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on maapinnale tekitatud sügavad kahjustused,“ ütles Kukk Lääne Elule. „Praeguseks on keskkonnaameti järelevalveametnikud teinud seal paikvaatluse. Mujalt kui väljaveoradadelt ei ole roopaid leitud.“
Laastamistöö on tehtud eramaal. Harvendustöö ise puisniitu ei kahjustanud, valel ajal märja maa peal tehtud väljavedu aga küll. Segi pööratud siilud piirnevad puisniidu kõige liigirikkama ja väärtuslikuma osaga, kus on loendatud ühel ruutmeetril 76 liiki soontaimi.
Segipööratud alal kasvavad teise kategooria kaitsealused orhideed kaunis kuldking ja kärbesõis, rohekas käokeel ja valge tolmpea, neiuvaiba ja sõrmkäpa liigid ning teisigi haruldusi taimi, näiteks kõrge kannike. „Nimetatud liigid paiknevad hajusalt ja pole võimalik hinnata, kui palju on kasvukohta kahjustatud,“ märkis Vissak.
Asi pole selles, et puisniidul metsa teha ei tohiks. Tohib ikka ja peabki, sest poolloodusliku kooslusena tuleb seda hooldada, et puisniit ei häviks: karjatada, niita, võsa maha võtta, teha harvendusraiet, aga välja vedada siis, kui see maapinda ei lõhu. Järelevalvet selle üle teeb keskkonnaamet. Kuidas ja kas seda tehti, jääb segaseks. Asjad hakkasid liikuma alles siis, kui lagastamise kohta tegi keskkonnaametile 25. märtsil avalduse MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige, looduskaitsja Mati Sepp ja asja vastu hakkas huvi tundma meedia.
Sepp märkis, et see oli tal esimene kord sotsiaalmeedia postituse peale sekkuda, aga Vissaku Facebooki üles pandud fotod roobastest Euroopa liigirikkaimal puisniidul ei jätnud teist võimalust. „Ilmselt on seal lastud peale metsafirma, kes ei teadnud üldse, kus ta töötab või mis seal on,“ märkis Sepp. „See juhtum on kahetsusväärne. Nii ei saa see jätkuda. Keskkonnaametil peaks olema kullipilk.“
„Seal kandis kipub olema nii, et mine, kus tahad, mõni kaitsealune taim jääb ikka ette,“ ütles üle 35 aasta Laelatus taimi uurinud botaanik, Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Laelatu pole mingi tundmatu paik, vaid üle 60aastane kaitsealune haruldase taimestikuga puisniit, kus tänavu sisse sõidetud roopad jäävad alles ka saja aasta pärast.
„Tulevad üheaastased taimed, umbrohud, eri taimede hulk suureneb, aga need pole taimed, mida seal vaja oleks,“ ütles Kukk taastumise kohta.
Kukk märkis, et kannatada on saanud ka looduskaitse ja puisniitude taastamise maine. Sellised roopad ei ole Kuke sõnul kusagil aktsepteeritavad, rääkimata kaitsealusest puisniidust. „Need oleks taunitavad ka tavalises metsas,“ ütles Kukk. Ometi satub ta metsas käies ikka ja jälle lagastamise peale. „Viimasel ajal väga tihti. Tundub, et metsa veetakse välja, kuidas pähe tuleb,“ ütles Kukk.
Laelatu puisniidul asub Tartu ülikooli bioloogiajaam, puisniitu ennast on botaanikud uurinud juba üle poole sajandi. 2001. aastal loendati Laelatu puisniidul ühel ruutmeetril kokku 76 liiki soontaimi. Rohkem on liike loendatud vaid Argentina mägismaal, kus ühel ruutmeetril leiti 88 liiki.
Üldse on Laelatu puisniidul loendatud ligi 600 liiki taimi, sh kaks kolmandikku Eestis kasvavaist orhideedest. Seal kasvab 30–40 kaitsealust taimeliiki, sh kärbesõis, kaunis kuldking ning valge ja punane tolmpea.
Marimetsa looduskaitsealal on antud valla luba metsamaterjali veoks. Veo loa andmine ja metsamaterjali ladustamine looduskaitsealale ei olnud seadusega lubatav. Lääne-Nigula vallal tuleb lähtuda seadust ja viia kooskõlla otsused -parandada vead. Kahju on tekkinud ja eraomandi metsatee on lõhutud, ei ole kasutatav, praktiliselt läbimatu. Ametnike tase ei vasta isegi mitte mõistlikule nõudele, kes vastutab??! Kes kaitseb oma erametsa omandit, ja loodust?
asi, pidi ju olema paar ruutu
Metsise ja teiste lindude elupaik ja pinnas porimülgas ! “mutrid sätivad”…toiduahelat
Küllap Keskkonnaamet paneb märtsis looduskaitse alal toime pandud rikkumise hindamise kokku ja jõuab otsuseni. Metsafirma hüpoteeki registrite kogust saab mõõdulindi abil mõõtes tulemuseni, nii umbes miljon+ väärtuses. Metsafirmad helistavad tihti inimestele ja pressivad peale, et nad oma metsa maha müüks.
Loodust mõistlikult hoida on väärtus tulevastele põlvedele.
Ah ole nüüd , seal kilekotid viidud ……
Kõik need Eesti metsade röövlid ja rüvetajaid tuleks samamoodi kohelda nagu nemad metsa. Inimene ei ole loodusest eraldiseisev üksus,inimene on osa loodusest. Kahjuks on inimesel loll komme sittuda sinna kus ta sööb
Kumb ta siis on, ka liigirikkamaid või üks liigirikkam?
Pean ka piiksatama . Tähtis küsimus , edu
LE paberleht kirjutab, et kuskil Argentiina mägismaal kasvab 88 erinevat liiki soontaimi ühel ruutmeetril. Laelatu on 76 liigiga ruutmeetri kohta maailmas teisel kohal.
Eks see ole tähtis küsimus jah, sest tegu pole maailma tuhande liigirikkama paiga seas viimasega.
Kusjuures pange tähele, selle eest ei hakka vastutama mitte keegi. Trahv 1000 euri ja metsafirma lihtsalt naerab, kui mitte ei irvita seaduse ja Keskkonnaameti võimetuse üle.
kes tööd teeb, see higistab. Ja antud juhul on need roopad selle hind, et inimesed on maa hüljanud ja linnadesse ümber kolinud. Kui me kõik elaks loodusega kooskõlas, siis selliseid porbleeme ei oleks.
Antud juhul, inimene, kes elab kõigi mugavustega korteris või majas, mida kütab soojuspump ja ümberringi on kõik kunstlik, võiks oma noka kinni pidada.
Roopad tulevad metsa just linna kolinud inimese pärast, kes oma käsi mustaks teha ei taha. Kui kõik peab tulema hästi odavalt ja seda peab olema hästi palju, siis on ka roopad kaitsealal üsna normaalne nähtus.
Kas söödad siin Keskkonnaametile põhjendusi ette?
Marimetsa looduskaitsealal on erametsatee sõidetud täiesti mülkaks! Keskkonnale info on edastatud korduvalt. Kas on looduskaitseala, või ei ole seda?
Väljapool looduskaitse ala raiuti metsa kaks kü jagu, veeti välja ja ladustati looduskaitse alale erametsa maale. Kelle loal, toimus see isetegevus, kas valla loal? Erametsaomanikud ei ole luba andnud, ega anna kindlasti mitte, laoplatsi tarvis, või liikumiseks. Liiklust piiravad märgid on tarvilikud, või peab kasutama muid võtteid.
Lääneranna vallas on nii, et kui põhiseadusliku korra rikkumise võtavad ette vallavalitsuse liikmed või nende lähisugulased, siis ei sekku ei politsei, keskkonnaamet ega riigiprokuratuur, sest nagu me kõik teame, suured …-d tõllas, väiksed võllas.
Vahel peidetakse suuri tõldu metsagi. Seal, kus metsa veel on. Seal, kus pole, uputatakse.
riigil oleks raha rohkem kui koondada keskkonna-, tarbijakaitse-, vähemustekaitsja,-
isikukaitse ja muu sarnas e jama kaitse ametid
…olen 100% nõus. Selline harvesterijuht, selle asemel, et teda igasuguste põhiõigustega kaitsta tuleks panna 5-aastaks kinni, igasuguse mootorsõiduki juhtimise load tulek ära võtta ja peale vabanemist lihttöödele, kus ei saaks sellist kahju teha.
Enne saan aru joobes juhist – ta oli joobes, kui aga kaine peaga loll oled, siis ei aita miski.
Kahjuks muidugi lendab sellisel juhul peale terve hunnik kaitsjaid alustades SM’ist, lõpetades advokaatide ja õiguskantsleritega.
Küsimus pole harvesteri juhis vaid firmas, kes neid töid seal tegi ja mille tulemusena see laastamine juhtus.
Tehke ennem endale selgeks, mis vahe on Harvesteril ja väljavedajal? Selgelt on kirjas, et roopad on väljaveo radadel. Pole vist veel leiutatud Harvesteri mis metsa välja veaks.
Saadaval on “Combi” masinad, mis ühendavad harvesteri raievõime ja forvarderi kandevõime, võimaldades ühel operaatoril ja masinal puid langetada, töödelda ja transportida.
Kas te ikka saate aru, et jutt on kaitsealal rikutud pinnasest?
On saadaval, mida eestis ei ole kasutusel.
…targalt, kes leiab, et on vahe millega rööpad tehti tahaks küsida, et kas selles harvesteris, foresteris või bushesteris tuhatoos oli?
Rich electric blue ja Yellow värvi masinates pole tuhatoosi, Red värvi omades on hermeetiliselt sulguv auk ukseaknas.
Ega jah pole ju vahet ju ka eskavaatoril ja kalluril.
Harvendustöö ise puisniitu ei kahjustanud, valel ajal märja maa peal tehtud väljavedu aga küll.
…saavad vist muuhulgas ka selle eest palka, et seadustesse lugupidavat suhtumist jälgida?
Eks tuleb need põlema panna …..suvi ees ….
//Keskkonnaamet.. kuigi teadis rikkumisest juba jaanuaris, aga ei võtnud midagi ette// Nagu räägitakse käsi peseb kätt.
…Samal ajal Lääne Elus: Urmas Lauri vorbib pilte Rainer Vakrast ja Kaja Lotmanist ning lugusid kestlikust ja vastutustundlikust turismist. Käsi peseb kätt, keel lakub talda, objektiiv silitab pildistatavate näojooni, lehemehe sulg libiseb paberil…
…kellegi käsi kustutab kommentaare, mis on sobimatud… Kellele?
ongi selline sodija! Ilma korrektorita ei oska ühte lauset ka mittevigases eesti keeles kirjutada. Milleks küll selliseid ajalehes tööl peetakse?
To Pole ime:
‘Midagi ettevõtmisega’ on vist nii, et peale õhuvõngutamise ei vii see kuhugi.
Meil pole ju enam riiki. EW metsandus oli tuletis tsaariaegsest, ENSV metsandus EW aegsest. Aga praegune pole enam eelmiste tuletis vaid primitiivne rahaahnus liidus lausrumaluse, hoolimatuse ja bürokraatiaga.
Meenub Einar Laigna mälestuskatke Saksa okupatsiooniajast, mil ta käis koos talunikust isa ja saksa sõduritega kodumetsas viimastele tarbepuid valimas. Langetatavad puud valis välja peremees, mitte sõdurite esindaja. See olnud hea näide mõistlikust majandamisest ja euroopalikust kultuurist, mida tänini tasuvat meenutada.
Mullegi on jäänud mulje et keskkonnaamet on pigem igasuguste kaevandamiste ja muu looduse hävitamise poolt. Selgelt oli seda näha Turvalepa raba taaskaevandama hakkamise loa rahvaarutelul, kui keskkonnaametnik lausa kaitses seda ullikest, kes kaevandamisfirmat esindas.
Milleks meile kõik need keskkonnaametid,kliimaministeeriumid jne., kui loodust rüüstatakse järjest rohkem, kõik ikka selle va suure rahanumbri silme ees säramise pärast?