26.1 C
Haapsalu
Kolmapäev, 29. mai 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Leelo Kukk

Silt: Leelo Kukk

Metsafirma lagastas Euroopa liigirikkaima puisniidu

[gallery ids="422549,422548,422546,422545,422544,422543,422542,422541,422540,422539,422538"] Metsateomasinad keerasid segi Euroopa ja kogu maailma ühe liigirikkama, kaitsealuse Laelatu puisniidu, mida lõhestavad poole meetri sügavused roopad. Roopad avastas Virtsu külje all asuvalt looduskaitsealuselt puisniidult Puhtu-Laelatu looduskaitseala kunagine juhataja, loodusgiid ja fotograaf Peeter Vissak, keda vaatepilt vapustas. Sadu meetreid niidukamarat on segi keeratud, rööpad koos äärevallidega kohati poole meetri sügavused. „Muda on väljas,“ ütles Vissak. „Ilmselt maaomanik tellis mingi metsafirma tööd tegema. Osa rööpaid, tundub, on sisse sõidetud hiljuti.“ Keskkonnaamet alustas kolmapäeval juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetlust, kuigi teadis rikkumisest juba jaanuaris, aga ei võtnud midagi ette. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk ütles Lääne Elule, ameti „vastutav spetsialist“ oli jaanuaris rutiinse ülevaate käigus tuvastanud, et puisniidu taastaja on tekitanud raidmete väljaveol pinnasekahjustuse ning peatanud taastamistööd. „Rikkumise täielikku ulatust ja heastamise võimalusi oli töötajal plaanis kontrollida siis, kui lumi on täielikult sulanud ja ülevaade olukorrast selge,“ ütles Kukk Lääne Elule kolmapäeval. Kukk ise sai puisniidu rikkumisest teada 25. märtsil - kaks kuud pärast seda, kui keskkonnaametnik selle avastas. „25. märtsil jõudis minuni informatsioon, et Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on maapinnale tekitatud sügavad kahjustused,“ ütles Kukk Lääne Elule. „Praeguseks on keskkonnaameti järelevalveametnikud teinud seal paikvaatluse. Mujalt kui väljaveoradadelt ei ole roopaid leitud.“ Laastamistöö on tehtud eramaal. Harvendustöö ise puisniitu ei kahjustanud, valel ajal märja maa peal tehtud väljavedu aga küll. Segi pööratud siilud piirnevad puisniidu kõige liigirikkama ja väärtuslikuma osaga, kus on loendatud ühel ruutmeetril 76 liiki soontaimi.

Jahimehed said Kiideva ilvese küttimiseks eriloa

[caption id="attachment_414637" align="alignnone" width="1000"] Foto: Marko Valker[/caption] Kiideva külas kasse murdnud ilvest võib küttida novembri lõpuni. Nii lühikese ajaga nuhtlusisendit kätte ei saa, arvab kohalik jahimees Künno Kalk. Neljapäeval andis keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk nädalapikkuse küttimisloa nuhtlusisendiks kuulutatud ilvesele, kes Keedika külas kasse murrab ja koeri ründab. Kuigi ilvest ei tohi alates 2016. aastast küttida, on Kiidevas tegemist eriolukorraga. „Nuhtlusisendi küttimiseks väljastati neljapäeval eriluba,” ütles Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun eile Lääne Elule. „See on Haapsalu jahiseltsi piirkond, nende jahiala ja Haapsalu jahiselts organiseerib selle olukorra lahendamise.” Viimase paari kuu jooksul on ilves Kiideva külas maha murdnud üheksa kassi ja tõsist viga on metsakiisu teinud kahele koerale. Viimasel ajal pole külast koduloomi kaduma läinud. „Sain külaelanike jutust nii aru, et need [kassid], mis vabaliikumises olid, söödi ära ja nüüd on kõik lemmikloomad hoolsalt tubades ja kinni,” ütles Raun. Tema sõnul liigub ilves aga endiselt ringi ja oli eilegi ühe talu õues. „Eks tal on maitse suus ja otsib. Aga inimesed on hirmul ja hoiavad loomad kinni,” kirjeldas Raun olukorda külas. „Meil on üks kohalik mees, kes elab Kiideval ja kelle õuelt on ilves ka läbi jalutanud ,ning ka üks noorem mees, kes teab ja tunneb seda kanti ja seda, kus ilves seal ringi liikunud on,” ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris. Nendele meestele andiski Peetris loa nuhtlusisendi küttimiseks.

Läänemaa tohib küttida ühe karu

[caption id="attachment_405772" align="alignnone" width="1681"] Karusid on meie metsades järjest rohkem. Foto: Keskkonnaamet[/caption] Keskkonnaamet andis loa Läänemaal ühe karu küttimiseks, läinud jahihooajal tohtis meil küttida kaks karu. Kuigi keskkonnaamet annab jahilubasid, lähtudes karude arvukusest, leiab Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Aarne Taal, et üks luba ei ole piisav. „Ega ikka ei ole küll,” ütles Taal Lääne Elule. „Kui igal aastal jääb Eestis auto alla kümmekond karu, siis on neid liiga palju.”

Riigikontroll kritiseeris Nõva kujundusraiet

[caption id="attachment_393087" align="alignnone" width="2000"] Nõval Peraküla ja Rannaküla vahel tegi riigimetsa majandamise keskus 2021. aastal kujundusraiet, mis nüüd on sattunud kriitika alla. Foto: Andra Kirna[/caption] Märtsis avaldatud riigikontrolli auditis sattus kümne teise Eesti looduskaitsealadel tehtud raie hulgas kriitika alla ka 2021. aastal Nõva looduskaitsealal tehtud kujundusraie. Auditi tegemiseks tellis riigikontroll eksperthinnangu Eesti loodusuurijate seltsilt (ELS). Eksperthinnangus tõi ELS Nõva looduskaitseala kujundusraie puhul välja kuus eksimust. Raie läbiviimise juures heideti ette, et raiuti külmumata pinnasega ega arvestatud kaitsealuste liikide häiringutega pesitsusperioodil; Natura elupaigatüübi raiel rikuti seatud tingimusi. Etteheiteid jagus ka keskkonnaametnike aadressil.