Kasutame töös ohtlikke kemikaale, mida ostame suurtes tünnides ja villime ümber väiksematesse kanistritesse. Mis info peab olema pakendil, kuhu kemikaal on ümber villitud?
Ohtlike kemikaalide taaral peab olema CLP (classification, labelling, packaging – klassifitseerimine, märgistamine, pakendamine) määruse nõuetele vastav märgistus.
Tervisekahjustuste ärahoidmiseks peab kasutajaid kemikaali kasutamisega seotud ohtudest teavitama. Teave kemikaalide mõju kohta tervisele ja/või keskkonnale edastatakse kemikaali märgistusel piktogrammide, ohu- ja hoiatuslausete abil. Märgistusel peab olema näiteks toote nimetus, ohupiktogramm, ohulaused (nt H336 võib põhjustada unisust või peapööritust) ja hoiatuslaused (nt P270 toote käitlemise ajal mitte süüa, juua ega suitsetada).
Töökeskkondades on märgata, et kemikaalid on asjakohase märgistuseta taaras – näiteks on pudelile kirjutatud vaid „WC“. Eriti tuleb vältida ohtlike kemikaalide ümbervalamist toiduainete taarasse. Valades tumedat kemikaali Coca-Cola pudelisse, võib inimene kogemata kemikaali juua.
Valades kemikaali teise taarasse, tuleb uuele pakendile üle kanda kogu originaalpakendi ohutusinfo ja märgistus. Kuigi kemikaalide ümbervillimine pole keelatud, pole see siiski soovitatav, sest ümberviilimine tekitab seda tegevale töötajale ohu ohtliku kemikaaliga kokku puutuda. Selline oht tuleb kajastada töökeskkonna riskianalüüsis, töötajat juhendada ja õpetada (sh ohutuskaardi tutvustus) ning vajadusel väljastada talle isikukaitsevahendid ja tutvustada nende kasutamist. Kohas, kus on oht kemikaali silma sattumiseks, peab olema silmadušš (silmaloputuspudel).
Piret Kaljula
tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant
