Mart Võrklaev: vähendame tülikate 1- ja 2-sendiste kasutamist

Iga aasta peab Eesti Pank välja laskma miljoneid 1- ja 2-sendiseid münte. Kokku on neid meie euroga liitumise ajast ringlusesse lastud 230 miljonit tükki koguväärtuses 3,4 miljonit eurot – see on kokku 612 tonni metalli. Tagasi ringlusesse jõuab neid keskmiselt 3 protsenti ja neid on pidevalt vaja juurde toota, sest kaupmeestel on kohustus väikseid sente vahetusrahana tagasi anda.

Enamikku pisisentidest kasutataksegi paraku vaid üks kord – siis kui me neid poest või turult müüja käest saame. Küllap on pea kõigil kogemus, kui pisisendid jäävad rahakotti, taskupõhja või koju kapi peale lihtsalt seisma ja kaovad lõpuks ära. Nende ostujõud on väike ja nii pole motivatsiooni neid maksmisel pidevalt kasutada.

Ühesõnaga on pisisendid tülikad kõigi jaoks, nende tootmine koormab keskkonda ja tegelikult kogu selle kulu, mis nende tootmise, kohaletoimetamise ja käitlemisega kaasneb, maksame kinni meie tarbijatena, kellel need mündid seejärel kuhugi seisma jäävad.

Vähendamaks edaspidi vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks, hakkaksid poed kava kohaselt 2025. aastast ümardama sularahas tasumisel ostukorvi lõppsummat matemaatiliselt lähima 5 sendini. Ümardamisreeglite järgi lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

Seega ümardamise mõju ostukorvi lõpphinnale on maksimaalselt 2 senti. Ümardamisreeglid ei tekita survet inflatsioonile, kuna kord ostukorvi maksumust paari sendi võrra üles ja teine kord alla ümardades on selle kogumõju null. Nii ei tõsta ümardamine ka hindu – sama on kinnitanud ka teiste, kokku kuue euroala riigi, kogemused, kus juba ümardamist kasutatakse.

Oluline on meeles pidada, et ümardamine toimub ainult sularahaga ostude eest tasumisel ja ümardamisele läheb kogu ostukorvi lõppsumma, mitte iga toote või teenuse hind eraldi. Näiteks kui ostusumma on 5,56 eurot ja inimene soovib ostu eest maksta sularahas, siis ümardatakse see 5,55 eurole. Kaardiga makstes ei muutu aga mitte midagi ehk 5,56 euro suuruse ostu puhul just täpselt nii palju arvelt ka maha läheb.

Makseviisi valik on alati ostja otsustada, kaupmehel pole siin õigust välistada ühe või teise makseviisi kasutamist. Näiteks kui ostuarve ümardatakse ülespoole ehk 5,58 eurose arve puhul 5,60 euroni ja pole soovi 2 senti kaupmehele rohkem maksta, saab valida lihtsalt kaardiga tasumise. Veebipoodides ostmisel toimub kogu arveldamine elektrooniliselt ja seal midagi ümardama ei hakata.

Lisaks sularahale tasumisele toimuks ümardamine kaupade tagastamisel, kui kaupmees annab poes tagastatava kauba eest tagasi sularaha – seda ka juhul kui ostu eest tasumisel maksti kaardiga ja näiteks 10,02 eurose tasutud kauba või teenuse eest saab selle tagastamisel tagasi täpselt 10 eurot.

Ümardamine ei muuda kuidagi ostja võimalusi poes pisisentidega maksta. Kui kellelgi on kodus suur topsitäis 1- ja 2-sendised, siis neid saab jätkuvalt edasi kasutada nagu seni ja pole vaja neid kuhugi ümber vahetama minna. Lihtsalt väljapakutud kava järgi poed ise neid aastast 2025 enam tagastusrahana ei väljastaks ja poest saaks seejärel kõige väiksema rahana tagasi 5-sendiseid.

Ümardamine ei mõjuta kuidagi poodide toodete hinnastamist ja seal midagi muuta pole tarvis ehk ka edaspidi võib kauplus hinnastamisel kasutada mistahes summat, olgu selleks siis 9,99 või 2,21 eurot.

Uute reeglitega harjumine võtab kahtlemata pisut aega ja võib alguses tunduda harjumatu. Poed hakkaksid kava kohaselt 2025. aastast kuvama kassade juures ka ümardamise infot, et ostjal oleks lihtsam otsustada, milline makseviis valida. Valik on igaühe enda teha, kuid kokkuvõttes väheneb vajadus pisisente juurde toota ja ehk saame ka taskupõhjas vedelevatest 1-2-sendistest lõpuks lahti.