Lääne-Nigula volikogu ei suutnud neljapäeval Roostal peetud istungil päevakorda etteantud aja jooksul läbi arutada ja osa päevakorrapunkte lükkus volikogu märtsiistungile.
Vallavolikogu neljapäeval toimunud istungi päevakorras oli 13 punkti, kuid et istung oli veninud juba rohkem kui viie tunni pikkuseks, ei soostunud volikogu kell 20.20 enam viimase kolme päevakorrapunkti aruteluks istungit pikendama.
Volikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et volikogu istung võib kesta viis tundi, kuid neljapäeval venis see veel paarikümne minuti võrra pikemaks. Ülemäära pikaks venis arutelu vallavolikogu revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise üle. „Et käsil olnud päevakorrapunktiga lõpuni jõuda,” ütles Lõhmus.
„Kõik olulised asjad olid läbi käidud, pooleli midagi ei jäänud,” nentis Lõhmus
Paistab et vald on tublisti meie riigijuhtimisest malli võtnud.
Nii kui naksti räägiti must valgeks. Kui vennapoeg ei ole lähisugulane, kes ta siis on? Vanasti oli sellisel asjal ilus nimi – onupoja poliitika. Praegu kasutatakse enam sõna korruptsioon. See ta on! Miks küll sellele läbi sõrmede vaadatakse?
Kõik tunnistasid,et revisjonikomisjon tegi head tööd ja lumehankega tegid mehed pätti. Siiski suruti läbi seisukoht,et karistada pole vaja,need ju meie omad pätid.
Lääne-Nigulas valitseb ju Mikk Lõhmuse, Reformierakonna ja EKRE koalitsioon. Mida targemat sealt oodata oligi?
Korruptsiooniga peavad tegelema õiguskaitseorganid. Volikogu ei saa võtta endale kohtupidaja rolli. Kujutage ette endale seda palagani volikogu istungil, kui kohut hakkavad mõistma volinikud, kelle allkiri oli ka umbusaldusavaldusel. Kaasates protsessi õiguskaitseorganid, saame ikkagi eeldada, et teemaga tegelevad inimesed, kes ei ole asjaga emotsionaalselt seotud.
Kunagi peeti kohut aastas korra. Maarahvas õiendas enamik probleeme ilma (võõra) “õiguskatseorganita”. Nüüd on “emotsionaalsuse” hullus lahti läinud – solvumiskultuur – argumendid kaovad – tekib süüdimatus – keegi ei vastuta – ajuvabadus on norm. Mis paha asi see emotsionaalsus on, kas õiguskaitseorganitel mingi väljamõeldis????
Tunnistan ausalt, et minulgi tekkis õrn emotsioon, kui vallavanema lell mu koduõuele puid-põõsaid langetama saabus. Ja kui siis vallavanem isiklikult tuli teatama, et tegemist on riigihankega… Siis – mis siin salata – tabas mind säherdune emotsioonide tulv, et pidin tõttama tuppa validooli võtma. Organid käisid ka asja kaemas, aga paistis, et neil emotsioone ei tekkinud. Ka kohtuorganid jäid emotsioonituks, kuigi nentisid, et tegemist oli õigusvastasusega.