Häirekeskus: lääne piirkonnast tehti eelmisel aastal elanike kohta kõige vähem hädaabikõnesid

Hädaabinumbrit valiti 2023. aastal üle 1,1 miljoni korra. Neist vähem kui pooltes (41%) kõnedes ilmnes kiire abivajadus kiirabi, politsei või pääste järgi. Iga kolmas (33%) hädaabiliinile tulnud kõne on tehtud kas ekslikult või puudub helistajal kiire abi vajadus.

Häirekeskuse lääne keskuse juht Küllike Uzjukin ütles, et neljast häirekeskuse piirkonnast tehti läänest 2023. aastal kõige vähem hädaabikõnesid – 6 kõne iga 10 inimese kohta. Häirekeskuse lääne piirkonda kuuluvad Hiiu, Järva, Lääne, Pärnu, Rapla ja Saare maakond. Enim kõnesid oli ida piirkonnast ehk Ida- ja Lääne-Virumaalt, kust tehti üks kõne iga elaniku kohta. Kõikidest kõnedest üle Eesti moodustavad jätkuvalt suurima osakaalu kiirabi väljakutsed (60%), millele järgnevad politsei (27%) ning pääste (5%).

Lääne piirkonnast tehti 2023. aastal hädaabiliinile kokku 137 922 kõnet. Kiirabi, politsei või pääste abivajaduse tuvastas Häirekeskus neist kõnedest 55 710 korral. Enim vajati kiirabi – 35 364 korral. Kiirabi kutsumise põhjuseks olid enamasti rindkere-, kõhu- ja seljavalud, haavad, luumurrud ja erinevad traumad ning teadvusehäired. Politseid vajati aasta jooksul veidi enam kui 12 000 korral ning päästet veidi enam kui 4000 korral. Kõige enam väljakutseid tehti juunikuus, kuid abi vajati palju ka teistel soojadel kuudel mais, juulis ja augustis.

Iga kolmas (33%) hädaabiliinile tulnud kõne on tehtud kas ekslikult või puudub kiire abivajadus. Ekslikult tehtud kõned on näiteks sellised, mis katkevad mõne sekundiga ehk enne kui päästekorraldaja jõuab nendele vastata. Nende hulka kuuluvad ka kõned, kus lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja käekellad valivad kogemata hädaabinumbri.

Lääne keskuse juht Küllike Uzjukin tõi eelmise aasta 112 kõnedest rääkides ühe tõusva trendina välja sotsiaalsete probleemidega helistajad. “Palju on selliseid kõnesid, kus puudub kiire abi vajadus. Näiteks helistavad sotsiaalse abivajadusega inimesed, keda kimbutab alkoholiprobleem, vaimse tervise mured, üksildusest tingitud suhtlemisvajadus või sarihelistajad, kes helistavad vahel kümneid kordi päevas, kuid nende probleemi ei lahenda kiirabi, politsei või pääste saatmine,” rääkis Uzjukin.

112 kõnele vastava päästekorraldaja ülesanne on teha kindlaks, kas on kiiresti kiirabi, politseid või päästet vaja. “Kui tegemist ei ole kiire abi vajadusega, suuname helistaja edasi näiteks Sotsiaalkindlustusameti tugiliinidele või selgitame võimalusi pöördumiseks kohaliku omavalitsuse poole abi ja teenuste saamiseks. Näeme aga oma töös iga päev, et kui inimesed ei oska või kui neil ei ole mujale helistada, valivad nad 112,” lisas keskuse juht.

Lapsed ja noored on eeskujulikud hädaabiliinile helistajad

Lapsed ja noored on tublid abi kutsujad – nad kuulavad tähelepanelikult päästekorraldaja küsimusi ning lasevad kõnet juhtida, mis on vajalik, et selgitada kiiresti välja, mis juhtus ja kus juhtus. Äsja toimunud 112 päeval tunnustasid Eesti vabariigi president Alar Karis ja Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela eelmisel aastal eeskujuliku hädaabikõne teinud lapsi.

Lääne piirkonnast tunnustati viit 2023. aastal eeskujuliku hädaabikõne teinud last ja noort. 9-aastane Helena kutsus teadvuse kaotanud lähedasele kiirabi, viiulitrenni suunduv 10-aastane Alex teavitas aga pargipõõsastes magavatest ja potentsiaalselt abi vajavatest meestest. 19-aastased Hannabell ja Andra teavitasid kulupõlengust ja selgitasid selle täpset asukohta ning 12-aastane Heili märkas järelvalveta jäetud lõket metsas.