Jõuludilemma: mida teha tühja kapsapurgi ja üle jäänud verivorstiga? 

Peagi kätte jõudval pühadeperioodil tekib kodudes rohkem jäätmeid kui tavaliselt – kingipaberid ja -pakendid, toidupakendid, pudelid-purgid ning ka toidujäätmed. Eksperdid Eesti Pakendiringlusest ja Eesti Keskkonnateenustest on pannud kirja lihtsa juhise, mida järgida selleks, et jõuluajal oleks vähem jäätmestressi.

Kahjuks kipub jõuluaeg olema tihti ka toidu raiskamise aeg, sest toidujäätmeid jõuab prügikastidesse pärast pühi tavapärasest rohkem, nendib Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru. „Esimene reegel on muidugi see, et toitu ei tohiks raisku lasta ning seda mitte kokku osta rohkem kui ära jaksate süüa. Kui aga keegi ikka viimast verivorsti ei taha, siis ei tasu seda sokutada olmeprügisse, vaid biojäätmete konteinerisse. Biojäätmed leiavad tee Maardu biogaasitehasesse, kus valminud gaasiga sõidavad pealinna gaasibussid ning ülejääv digestaat kasutatakse väetisena Harjumaa põldudel,“ selgitas Tammaru.

Eesti Pakendiringluse juhatuse liikme Alder Harkmanni sõnul on pakenditega üks ja väga lihtne reegel: kõik pakendid tuleb eraldi koguda ja panna pakendite konteinerisse. „Kes nüüd kardab, et peab pühad veetma pakendeid puhtaks küürides, siis rahustan – piisab kergest loputusest, peaasi et pakend teisi pakendeid enam ei määriks. Suur osa pakenditest ei vaja aga isegi loputamist ning mis on lootusetult määrdunud, tasub parem visata olmejäätmetesse – näiteks mõni ühekordselt kasutatav küpsetusalus jõuluprae või -kana all. Kui pakend koosneb plastikust ja papist, nagu näiteks paljud „vaateaknaga“ mänguasjakarbid, võiks need teineteisest eraldada ja plasti visata pakendikonteinerisse ning papi paberikonteinerisse. Pandimärgita klaaspudelid ja -purgid sobivad mõistagi klaasikonteinerisse,“ soovitas Harkmann.

Soovitused, mida jõuluajal sagedasti tekkivate jäätmetega peale hakata:

• Toidujäätmed– alati biojäätmete konteinerisse (kel pole kodus kanu või kompostimisvõimalust). 1. jaanuarist 2024 on Eestis keelatud biojäätmete panek segaolmejäätmete konteinerisse ning kohustuslik nende eraldi kogumine. EKT Ecobio tehases valmib kodumajapidamistest kokku kogutud biojäätmetest biogaas, millega sõidavad Tallinna bussid, ning digestaat, mida kasutatakse väetisena Harjumaa põldudel.
• Vahuveini- ja veinipudelid, purgid (näiteks kapsa-, pohlasalati jmt purgid) – teha taara tühjaks ja viia klaasikonteinerisse. Pandimärgita klaaspakend viiakse konteinerist Sibelco klaasisortimistehasesse Järvakandis ning sealt O-I Estonia klaasitehasesse, kus valmivad juba uued klaaspudelid ja -purgid. Klaas on pea lõputult ümbersulatatav ja taaskasutatav materjal.
• Kinkekotid– kui kinkekott on katki ja seda enam kasutada ei saa, sobib see enamasti pakendikonteinerisse (plastikust, lamineeritud pinnaga või koos paeltega kott, läbipaistvate akendega kott, jne). Paberist kotid võib panna purunemisel paberi/papi konteinerisse – nii jõuavad need paberitehasesse, kus tehakse uut paberit ja pappi.
• Kinkepaber– kui oled kindel, et tegemist on paberiga, võid panna paberi/papi konteinerisse. Kui on kahtlus, et paber on lamineeritud või muul moel töödeldud, pane see pigem pakendikonteinerisse.
• Transpordikastid– enamik neist on tavaline papp, mis tähendab, et murra karp kokku ja pane paberi/papi konteinerisse. Nagu paberist ja papist ikka, saab ka neist teha uut paberit ja pappi.
• Mulliümbrikud– kui tellid palju veebipoodidest, saabub aeg-ajalt ka pakke mulliümbrikes. Mulliümbriku puhul on kõige mõistlikum eraldada paber ja mullikile teineteisest, kile läheb segapakendikonteinerisse, paber paberi/papi konteinerisse.
• Segamaterjalidest pakendid– kui sa pole kindel, mis materjalist on pakend või kui pakend koosneb mitmest eri materjalist, mida ei saa teineteisest eemaldada, pane pakend igal juhul segapakendikonteinerisse.

Veel (jõuluaegseid) näiteid, mis tihti küsimusi tekitavad:

1. Hapukapsa purk – Tee purk tühjaks ning vii koos teiste pudelite ja purkidega klaaspakendi konteinerisse.
2. Suured kondid – pane pigem segaolme konteinerisse. Suured kondid kuigi hästi ei kääri ega lagune ning seega ei sobi ka komposti- ega gaasitootmiseks.
3. Kange alkoholi ja mullijookide pudelid – kindlasti klaasikonteinerisse, sest eraldi kogutud klaasi saab saata otse klaasisortimistehasesse. Pakendikonteinerist klaasi välja sortimiseks kulub veel lisaressursse. Klaasikonteinerisse pannes on niisiis tegemist oluliselt väiksema olelusringi jalajäljega.
4. Kartulikoored, seaprae pekine osa, kõrvitsasalat, mis enam ei kõlba ja kõik muu, mida keegi süüa ei taha – biojäätmete konteinerisse. Nii saab sellest transpordigaasi ja oled andnud oma panuse energiajulgeolekusse.
5. Väga mustad pakendid: näiteks küpsetusfoolium, õlised kalapakendid, jmt – kui pakendit peaks juba rohke veega pesema ning pesuvahendidki appi võtma, siis pole mõtet sellega hulluks minna ning on mõistlikum panna see segaolmekonteinerisse.
6. Pitsakarbid – kui need ei ole väga rasvased, siis sobivad paberi/papi konteinerisse. Kui on väga mustad, pane pigem segaolmekonteinerisse.
7. Kingitused, mis Sulle üldse ei meeldi – ära neid palun jäätmete hulka viska, parem anneta, et need võiksid leida uue omaniku. Mitmed heategevuspoed ning ka näiteks Uuskasutuskeskus võtavad vastu terveid asju tasuta vastu.
8. Kõige olulisem – kui sina veel ei sorteeri kodus tekkivaid jäätmeid, siis jõulude aeg kinkida keskkonnale esimene samm on selleks ideaalne aeg.