Jäätmete sortimisest pole pääsu – likvideerige kontoritest lauaalused prügikastid ja hakake sortima!

Lääne Elu

info@le.ee

Eesti pakendiringluse sortimiskapp. Erakogu

Jäätmeseadus kohustab kõiki tekkivaid jäätmeid sortima – toimiva jäätmekäitluse tulemusena satub keskkonda vähem tervistkahjustavaid ohtlikke aineid, sest see hoiab looduse puhtamana ning sortides on võimalik materjale ka uuesti ringlusse suunata.

Lisaks kodumajapidamistele on oluline jäätmeid sortida ka kontorites, aga ka üritustel, kohvikutes ja kõikjal mujal. Sortimisjaamu, -kappe ja sortimiskeskuseid pakutakse eri suuruses ettevõtetele ning eri disainiga – sobilikke lahendusi on nii kontoritele kui ka näiteks haridusasutustele.

Eesti Pakendiringluse juhatuse liikme Alder Harkmanni sõnul ei piisa ainult sortimisjaamast või -kapist siseruumides, vaid läbi peab mõtlema ka õuelahendused. Prügimajades peaksid olema eraldi biojäätmete, paberi-papi ja pakendikonteiner. Kui alal on ka kohvikuid-restorane, siis võiks olla ka eraldi klaasikonteiner.

„Isegi sõna prügikast kasutamine tundub täna kummaline, sest meil on tegemist sortimiskastidega või sortimiskapi või sortimiskeskusega – see tähendab minimaalselt kolme-nelja eri kasti eri jäätmeliigi jaoks. Sellist asja nagu prügi ei ole üldse tegelikult olemas. Täna näeb aga igaüks, mis on materjalide puudus ning et kõige lihtsam lahendus materjalide puudusele ongi kasutada samu materjale uuesti ja uuesti. Meie eesmärk ongi võtta materjalidena uuesti kasutusse nii palju jäätmeid kui võimalik. Selle eeldus on aga korralik liigiti kogumine,“ selgitas Alder Harkmann.

Kuidas panna kogu meeskond kontoris sortima?

„Meeskonna nõussesaamine ei tohiks ka väga keeruline olla. Sortimine on tegelikult lihtne – isegi lapsed saavad vaid mõnel seletamisel juba asjadest aru, kuidas ja mida eraldi peaks koguma. Kõik süvenemisvõimelised inimesed vanusest hoolimata saavad selle kiiresti selgeks,“ lisas Alder Harkmann.

Lihtsad juhised, kuidas alustada:

  1. Samm: eemalda laudade alt ja toanurkadest segaprügikastid.
  2. Samm: paigalda sortimiskapp või sortimisjaam, suuremas kontoris vajadusel näiteks igale korrusele, igasse osakonda vmt.
  3. Instrueerige koristajad ja teisi haldusega tegelevaid inimesi: kuidas jäätmeid sortimiskastidest ja -kappidest õigesti õuekonteineritesse viia, missuguseid lepingumuudatusi jäätmevedajaga arutada.
  4. Kõige tähtsam on eraldi koguda biojäätmeid (kontoris tavaliselt toidujäätmed, närtsinud lilled jmt) – biolagunev materjal muudab teistega kokku puutudes muud jäätmed kasutuskõlbmatuks.
  5. Kindlasti kogu eraldi: paber ja papp – paberi ja papi konteinerisse sobivad ka nt kartongpakendid, aga ka kodumasinate kastid, vanad ajalehed jmt.
  6. Võimalusel kogu eraldi ka klaaspakendid. Klaas on lihtsalt supermaterjal – seda saab ümber töödelda lõpmatu arv kordi.
  7. Segapakendite kasti käivadki kõik pakendid. Pakendeid tekib nii kodudes kui kontorites kõige rohkem ja on väga oluline need eraldi sortida, sest suurt osa neist on võimalik uuesti materjalina ringlusse võtta. Sortimiskasti juures ei ole vaja nuputama hakata, kas materjali saab ringlusse võtta või ei, oluline on igasugune pakend lihtsalt muudest jäätmetest eraldi sortida. See, missuguseid materjale saab ringlusse võtta, muutub pidevalt ning järjest otsitakse lahendusi ka eri plastidele ringlussevõtuks. Kõige kindlam on sortida KÕIK pakendid muust prügist välja.
  8. Kui sedasi sordite, tekib segaolmejäätmeid väga vähe. Nii on võimalik väljas segaolmekonteinereid oluliselt vähendada ning sellega ka nende äraveo pealt raha kokku hoida.
Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
15 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Maakas
1 aasta tagasi

Ainus, mille sorteerimisel ma mõtet näen on paber. Ülejäänuga on tänane seis siiski selline, et nõutakse küll, aga lõpptulemusena läheb ikka kõik ahju. Ei ole meil võimekust biojäätmeid lagundada ega ka pakendeid taaskasutada. Igasugu saateid sel teemal tehtud ning tv-s näidatud, aga tulemus ikka selline, et reaalselt pole suurt mõtet midagi sorteerida. Kusjuures prügifirmad tunnistavad seda ise ka.

kaubandus
1 aasta tagasi

keskused tuleb ümber nimetada jäätmejaamadeks

Imelik
1 aasta tagasi

Selline “tehnoloogiline uuendus” ei tundu jätkusuutlik ja mõistlik. Eriti äraspidine tundub pakendite joogiveega pesemine. Sorteerimisjaam kodus…. ei kõla mõistlik.

kõik
1 aasta tagasi
Reply to  Imelik

mis võtab kaupmeestelt selle jäätmemure on jätkusuutlik, õiglane ja mõistlik, pakendeid ei pea ilmtingimata joogiveega pesema, koguge vihmavett või mingit muud looduslikku vedelikku ja peske sellega ning ärge unustage ka pesuvahendeid muretsemast

Mida v..
1 aasta tagasi
Reply to  kõik

Mis rumalus

haapsalu
1 aasta tagasi

kolledz võiks hakata õpetama preztiisikat eriala – jäätmete sorteerija

Jama
1 aasta tagasi

Sortigu ise kui tahavad. Ma võiks ka palju asju ilma pakendita osta, aga see suht võimatu ju. Ei saa ka aru, mida sa tarbijat sunnid ja ahistad oma sortimisrga. Teine lahendus tuleb leida! Sorditakse jäätmejaamas, töötuid küll meil.

Nimi (kohustuslik)
1 aasta tagasi
Reply to  Jama

Nii on, kodus üks kilekott ja kogu lugu!

jah
1 aasta tagasi

aga selle jama tekitajate, st. igasuguste mugavus kaupmeeste, pakendajate ja pakendute tootjate vastu ei võeta midagi ette, vaadake kui palju seda nn. jäätmeid ostjad on sunnitud omale koju vedama, et siis seal hakata neid peale sunnitud jäätmeid sorteerima. jäätmetootjad aga õnnest pöördes.

Kummaline maailm
1 aasta tagasi
Reply to  jah

Tootjad pakendavad selle järgi, kuidas ostjad oma rahakotiga hääletavad. Kes mäletab aegu, mil leib-sai oli korraga müügil nii lahtiselt kui ka kilekottidesse pakendatult, sealjuures oli pakendatud toode muidugi pisut kallim. Täna näeme, kumma variandi kasuks ostjad lõpuks otsustasid.

Hea teada!
1 aasta tagasi

Keegi ei valinud, vaid igasuguste toidunormidega viidi vastavusse. Kõik peab nii steriilne olema, muidu kaasaja inimene sureb äkki ära bakterite kätte. Keegi ei valinud kilepakendit leiva ümber.

Kummaline maailm
1 aasta tagasi
Reply to  Hea teada!

Mingit sundi ei olnud. Hinnatundlikuna jälgisin toona eriti tähelepanelikult inimeste eelistusi, üldjuhul pandi ostukorvi ikkagi pakendatud pagaritoode.
Ka täna ei käsi keegi lahtist (kaalu)kaupa, kui see just kassalinti ei määri, kilekotti suruda.

Hea teada!
1 aasta tagasi

Siin ei ole midagi vaielda, selge on see, et normid on kehtestatud.

see
1 aasta tagasi

jama hakkab meenutama moslemite igapäevast kohustuslikku palvetamist

Roheline prükkar
1 aasta tagasi
Reply to  see

See on nüüd meie kohustuslik igapäevane prügipalve.