Töötaja töötab mitmes kohas korraga ja on näha, et ta on ilmselgelt väsinud. Mida saaksin teha?
Keskendumisraskused, võõrandumine töötegevustest ja pidev väsimus võivad olla märgid läbipõlemisest. Läbipõlemine võib kujuneda siis, kui inimesel on pikemat aega stress, mida töökeskkonnas tuntakse tööstressina. Stress pole alati halb, sest see aitab pingelistel hetkedel paremini keskenduda ja tõstab kohati töösooritust. Pikaajaline ja kontrollimata tööstress, näiteks ebanormaalselt kõrgetest nõudmistest, kontrolli puudumisest ja konfliktidest, võib siiski tekitada laastavaid vaimseid ja füüsilisi haiguseid.
Töölepingu seadus ei keela töötajal mitme tööandja juures töötamist, v.a kui vastav piirang ei tulene töölepingust. Tööandja võib näiteks sõlmida konkurentsipiirangu kokkuleppe, mis keelab tööandja konkurendi juures töötamise. Küll aga on töötaja kohustatud tagama, et töötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema ega teiste elu ja tervist.
Läbipõlemist ei tohiks ükski tööandja ega töötaja võtta kergekäeliselt ja selle ennetamiseks on mitu võimalust:
- Töökoormuse jälgimine. Inimene suudab produktiivselt teha tööd ainult teatud tunnid. Tähtis on oma töökoormusest rääkida vahetu juhiga, sest ka vähese töökoormusega võib kaasneda stress, näiteks tekib ajaraiskamise ning väärtusetuse tunne.
- Selged tööülesanded. Töötajale on oluline aru saada, mis tööd ta teeb ning miks. Infosulg ja tööülesannete ebaselge edastamine tekitab frustratsiooni, mis omakorda soodustab läbipõlemist.
- Töö- ja eralelu tasakaal. Koju kaasa võetav tööelu on tugev stressitekitaja. Tähtis on hoida tasakaalu ja mitte unustata iseenda tervist.
- Sotsiaalse keskkonna loomine. Üheks oluline ülesanne on töökoha sotsiaalse keskkonna loomine. Kiusamise, ahistamise, alandamise ja sedalaadi konfliktide lahendamine peaks olema kiire ja olemas olema kindel kommunikatsiooniahel, kelle poole murega pöörduda.
- Tunnustamine ja tagasiside. Töötaja soovib saada oma tööle konstruktiivset tagasisidet. Oluline on töötajaid tunnustada, sest see kinnitab töötajale tema väärtust.
- Vajalikud töövahendid. Töötajale tuleks tööülesannete tegemiseks tagada vahendid. Töövahendite puudujääk on lisastressor ja võib tekitada tunde, et oma ülesannetega ei saada hakkama.
- Oluline on kaasata töötajaid otsustesse, mis puudutavad näiteks kontori sisustust, organisatsiooni väärtusi, koolitusi, töökorraldust, töövahendeid.
Ennetustööst hoolimata võib tekkida tööl läbipõlemist.
Läbipõlemise sümptomeid on raske silmaga märgata. Kui märkad, et kolleegi suhtumine töösse on muutunud negatiivseks, ta on silmanähtavalt väsinud, puudub igasugune motivatsioon töö tegemiseks, ta ärritub kiiresti ja puudub üha rohkem, võib tegu olla läbipõlemisega. Kolleegina saame toetada kuulamise ja küsimisega. Rahulik küsimine ja põhjalik kuulamine aitab inimesel muresid jagada ja selle kaudu on võimalik suunata teda mõtlema võimaliku läbipõlemise ja selle ravi peale.
Mida saan teha enda jaoks? Ka oma meeleolu ja tervist tuleks pidevalt jälgida. Läbipõlemine ei anna endast märku kohe esimesel päeval. Kurnatus, pidev väsimus, keskendumisraskused, tõrge töö vastu, ülesannete edasilükkamine, halvenenud tervis, peavalud ja seedehäired on ühed peamised läbipõlemise sümptomid. Nende esinemisel töökohal tuleks sellest rääkida tööandja või personalitöötajaga. Lahenduseks võib olla tööülesannete analüüs, puhkus, haigusleht või paindlikum tööaeg. On ka infoliinid ja teabeleheküljed, kust abi otsida. Tõsiste terviseprobleemidega tuleks pöörduda perearsti juurde.
Tuge saab ka sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonilt 116 123 (kl 10–24 vastavad kõnedele emotsionaalse toe nõustajad ja kl 16–24 hingehoiu nõustajad).
Johan Pastarus
tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant
kutsuda kaja appi, siis olete kindlates kätes, mida muidu teha läbipõlenud pirniga, ikka jäätmetesse