Nõukogude aja lõpuks sai Palivere ehitusmaterjali tehas endale ka arvutitööstuse maine – tehase elektroonikatsehhis valmis umbes 60 Eesti esimest kooliarvutit Tartu.
Palivere EMT abitootmise osakonna automaatikaseadmete tsehh tegutses 1970. aastate lõpust ja seal valmistati allhanke korras Lääne Kaluri elektroonikaosakonnale ferriitrõngastel mälusid, nn magnetvaipu, ja monteeriti trükkplaate.
1988−92 valmis Palivere EMT abitootmise osakonna automaatikaseadmete tsehhis personaalarvuti Tartu väikepartii, mida võibki lugeda siit järk-järgult välja kasvanud elektroonikaseadmete tootmise alguseks. Toonane tsehhi juhataja Leo Enok on ka praegu samades ruumides jätkava aktsiaseltsi Tradex nõukogu liige. Tradexi praegune suuromanik ja juhatuse liige Urmas Tingas oli tollal elektroonikatsehhi meister.
Mäletan neid mänge, mida sai sel ajal seal mängitud. Oli tore aeg.
See pealkirjas olev väide kõlab kahtlaselt. Jukut toodeti 40 eksemplari 1988 ja ka prototüüp valmis varem, ning nende hulk Eesti koolides oli suurim. Entel oli aga üldse esimene kui arvata sinna hulka ka kutsehariduskoole- 1986.
Kollektsionäärid maksavad selle eest head raha.
tollel ajal oli ajusid ja ambtsiooni et selliseid asju ette võtta. Müüd on need ajud ammu eestist välja küüditataud ja ettevõtlus maksud nii kõrged et kui sa selle toote ka valmis teed siis see on nii kallis et mitte keegi ei jaksa seda osta.
Ära ülehinda…. see oli “vene värk” ehk “analooge mitteomav” piraatkoopia lääne analoogidest, mis oli nõukogude korra “viljastavates tingimustes” võimaluste piires kokku klopsitud.