30 aastat tagasi lõi väike Hanila kogukond kohaliku mehe Porsiku Kustase kollektsiooni säilitamiseks Hanila muuseumi. Muuseumi omanikuks sai toonane Hanila vald ja see tundus olevat ka püsimise garantii – ikkagi omavalitsus on õla alla pannud. Muuseum arendati projektirahade ja annetuste toel niisuguseks, et seda, eriti muuseumi tekstiilikollektsiooni, teati ja teatakse praegugi terves Eestis. Nüüd Hanila valda enam pole ja muuseumi saatus on lahtine.
Kas Lihula muuseum ikka asub käidavamas kohas, selles on küsimus. Lihulas pole mitte kui midagi tehtud, et Saaremaale sõitev või sealt mandrile tulev inimene peaks ilmtingimata Lihulast läbi põikama. Virtsus saab nii poes käia kui ka süüa. Selle viimasega on Lihulas hoopis õnnetud lood. Peale Birgiti, mis nominaalselt asub Lihulast väljas, kuskil mujal söödavaid asju ei pakutagi.
Nüüd on urodidekamp.
Kõik, mis puudutab Eesti rahvust, – kultuuri, -keelt ja ajalugu, siis raha ei ole. Kõik, mis puudutab ametnike vajadusi, globalismi ja multikultuursust, siis on raha alati.
nagu raba, -ERR vahendab: “Väikseks jäänud kontoripinnalt superministeeriumisse kolinud kliimaministeerium maksab lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 430 600 eurot trahvi, kolimisega kaasneb ministeeriumi teatel aga iga-aastane kokkuhoid.
pered tervitavad