Kokkuvõte ametnike välitöödest Läänemaal: hea Läänemaa – kuidas sul läheb?

Lääne Elu

info@le.ee

Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 17

Fotod Risti koolis toimunud roheenergia-arutelust: Urmas Lauri

Augusti eelviimasel nädalal käisid ametnikud välitöödel Läänemaal, kus Haapsalu linna, Lääne-Nigula valla ja Vormsi saare kutsel arutleti maakonna olude, väljakutsete ja arenguvajaduste üle. Üheskoos riigi ja omavalitsuste töötajate ning kohalike elanikega otsiti lahendusi, kuidas avalik sektor saaks koos enam panustada Läänemaa heasse käekäiku ja tulevikku.

Mis mured Läänemaalt välja koorusid ja millisena nähakse võimalikke lahendusi? Sellest kirjutab regionaal- ja põllumajandusministeeriumist Jaan Leivategija, ametnike välitöid Läänemaal korraldanud tiimi juht.

Kolme päeva vältel toimus Läänemaal kokku kümme seminari, kus vaadeldi põhjalikult ühistranspordi, keskkonna, energeetika, hariduse, ettevõtluse, spordi, pärandkultuuri ja väikesaarte eluoluga seotud küsimusi.

Temaatilistel aruteludel võeti üksipulgi lahti, mis on ühes või teises valdkonnas hästi ja mida oleks vaja paremaks teha. Oma vaatest rääkisid riigiametnikud ministeeriumitest ja ametitest, spetsialistid kohalikest omavalitsustest ja Läänemaa sihtasutusest ning paljud teised eksperdid. Kõige olulisem oli aga kuulda, mida arvavad kohalikud inimesed ise – olgu siis noorema või vanema elaniku silme läbi või hoopis näiteks ettevõtja, ajakirjaniku või haridustöötaja vaatevinklist.

Üks oli aga ühine – kõigile läks südamest korda, et Läänemaal tuksuks elu sees ka tulevikus. Et jätkuks inimesi, kes tahaksid maakonnas oma perega elada, panustada oma tööga kohalikku majandusse ja hoida üleval kogukonna hinge. Seda nii kaunil suvisel ajal kui ka väljaspool turismihooaega ehk nn madalhooajal. Kuidas seda siis teha?

Millest elad, Läänemaa?

Läänemaa kohta öeldakse sageli kuurortmaakond. Sealsed looduskaunid paigad oma merelähedusega on otsekui loodud suvitamiseks. Eks seetõttu olegi turism maakonnas oluline ettevõtlusvaldkond. Suviti on nii Haapsalus, Vormsil kui ka Lääne-Nigula valla kaunites paikades külastajaid palju. Paraku on turistide huvi hooajaline, kostus välitööde seminaridelt korduvalt. Kuidas ja millest elatakse maakonnas sügisel, talvel ja kevadel?

Suur roll tööandjana on töötleval tööstusel. Kohalikud edukad ettevõtted on näiteks Haapsalu Uksetehas, Linnamäe Lihatööstus ja Dirhami Kalatööstus, aga ka restoraniäri ja ürituste korraldamisega tegelev Frank Events. Nende kõigi esindajad nentisid Dirhamis toimunud seminaril, et Läänemaal on ettevõtlusega tegelemisel omad väljakutsed, ent nad on harjunud leidma lahendusi ja hakkama saama ka raskuste kiuste. Viimaste aastate kriisid, mis on raputanud nii Eesti majandust tervikuna kui ka piirkondlikku ettevõtlust, on pannud neidki proovile, ent nad on vapralt vastu pidanud. Küll aga nentisid nad, et neile meeldiks, kui omavalitsused küsiksid sagedamini, kuidas neil läheb, ning kaasaksid neid enam linna või valla arenguplaanidesse.

Ajutistest kriisidest suurema probleemina näevad ettevõtjad hoopis piirkonda tööjõu leidmist, olgu tegu siis lihttöötajatega või erialaekspertidega. Koostööd tehakse Töötukassa ja haridusasutustega, ent sellegipoolest otsitakse maakonnast töötajaid kohati kui nõela heinakuhjast. Eks seetõttu tulebki sageli vaadata tööjõu leidmiseks maakonnapiiridest kaugemale, ent selle soodustamiseks on hädavajalik hästi toimiv ja mitmekülgne transpordiühendus. Kuidas seda tagada ja mis vajaks Läänemaa liikumisvõimalustes parandamist, selle üle arutleti Haapsalu raudteejaamas toimunud ühistranspordi seminaril.

Kõik viib (loodetavasti) ikka välja raudteejaama

Läänemaa on maakond, kus lisaks bussiliinidele on paljude elanike jaoks igapäevaseks ühistranspordivahendiks ka praam. Läänemaa omavalitsuste territooriumile jääva mandri ja Vormsi saare vahelise praamiühenduse eripäradest ja ootustest rääkis Kihnu Veeteede juhatuse esimees Jaak Kaabel, kes on ka ise Vormsi saare elanik ning sealse vallavolikogu esimees. Ta rõhutas, et nii praamiliikluse kui ka üldiselt Läänemaa ühistranspordi heaks korralduseks on oluline tervikvaade: kõik transporditükid peavad omavahel hästi kokku sobituma. Kui sadamasse saabub praam, siis peab seal reisijaid ootama kohe edasi viiv buss ja vastupidi.

Lisaks bussi- ja praamiühendusele on läänlastel jätkuvalt igatsus maakonda läbiva raudteetrassi järele. Et rongiga saaks taas kiiresti ja mugavalt sõita Tallinnast Haapsallu või sealt edasi Rohuküla sadama kaudu Vormsile ja Hiiumaale. Ka ühistranspordi seminaril oli Tallinna-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini taasavamine üheks peateemaks. Sihtasutuse Läänemaa raudteeprogrammi direktor Rein Riisalu kõneles seminaril, et tööd raudteetrassi nimel jätkuvalt tehakse, ent protsess on aeganõudev. Lõppkokkuvõtteks nõuab see aga poliitilist otsust, sest raudtee rajamine on väga kulukas ning nõuab riigi rahakotist sadu miljoneid.

Küll aga tõdesid nad ühiselt, et ootus raudtee järele on suur ning et selle valmimine annaks tugeva tõuke kogu maakonna arengule. See toetaks nii kohalike elanike liikumisvõimalusi kui ka töökoharännet, soodustades samal ajal kohalikku ettevõtlust ning hoogustades maakonna majandust.

Kuidas õpetada lapsi (rohkem liikuma)?

Pikemate vahemaade läbimiseks on transpordivahendiga liiklemine igati õigustatud viis. Ent järjest enam kasvab tendents, kus ka lühikesi vahemaid läbitakse näiteks jalgsi või jalgrattaga liikumise asemel autodega. Mida teha, et inimesed, sh lapsed ja noored rohkem liiguksid? Selle üle arutlemiseks kogunesid spordi- ja liikumisharrastuse huvilised ministeeriumitest, Läänemaa koolidest ja spordiklubidest Palivere põhikoolis toimunud spordiseminarile.

Aruteludest jäi kõlama täiskasvanute oluline roll ja eeskuju laste ning noorte liikumisharjumuste kujundamiseks. Nenditi, et koolide ainekavadesse oleks mõistlik tuua uusi alasid, mis käiks ühte jalga uueneva ühiskonna ja kaasaegsemate liikumisharrastustega. Arutati, kas kehalise kasvatuse tunni asemel oleks asjakohasem pakkuda liikumisõpetuse tundi. Samas tõdeti, et liikumisõpetuse kõrvale jääb endiselt oluliseks ka kehalisest kasvatusest sageli alguse saav koolisport, olgugi et õpilastel on oluliselt vähenenud võistlemise soov.

Kindlasti on aga oluline korrastatud ja kaasaegne taristu, kus lapsed saaksid turvaliselt ja motiveeritult sportida. Lisaks mitmekesised sportimis- ja liikumisvahendid, inventar koolidesse ja lasteaedadesse, et muuta tegevusi atraktiivsemaks. Jäi kõlama mõte, et esimeses kooliastmes võiks võimaldada lastele erinevate spordi- ja liikumistegevuste põimitult katsetamist.

Liikumisõpetuse kõrvale vaadati Läänemaa haridusstrateegia suurt pilti Taebla koolis toimunud haridusseminaril “Kuidas õpid, Läänemaa?”. Ühises töötoas otsiti lahendusi, kuidas hajaasustusega piirkonnas pakkuda kvaliteetseid ja võimalikult paljude õpilaste vajadustele vastavaid tugiteenuseid. Nenditi, et väiksemates piirkondades on see paras katsumus, ent abiks on võrgustikutöö ja maakondlik koostöö laste abistamiseks. Näiteks hea logopeed või sotsiaalpedagoog võiks olla maakonnaüleselt toeks eri omavalitsuste lastele.

Roheenergia – kuidas mõjutab see kohalikke?

Eesti on seadnud eesmärgiks toota aastaks 2030 riigisisese tarbimisega võrdsel määral taastuvelektrit. See on oluline, et tagada meile julgeolek, taskukohase hinnaga elekter ja loodust ning tervist hoidev energiasüsteem.
Taastuvenergia saab alguse kohalikest kogukondadest ning selle kiire areng võib tuua kaasa teadmatuse, kuidas tagatakse usaldus, et uued tuule- ja päikesepargid toovad kohalikul tasemel rohkem kasu kui kahju. Sestap koguneti Risti koolis energeetikateemalisele mõttevahetusele „Kus on särtsu, Läänemaa?“.

Kohaliku omavalituse, riigi ja ettevõtjate esindajatega otsiti vestlusringis vastuseid küsimustele, kuidas tagada usaldus protsesside vastu, kuidas teha kohaliku kogukonnaga koostööd konstruktiivselt ja avatult ning kuidas tagada, et taastuvenergia arendamine oleks omavalitsusele ka praktiliselt kasuks.

Aruteludes jõuti mitme olulise järelduseni. Taastuvenergia arendamise soodustamiseks on tähtis, et kohalikul kogukonnal ei tekiks koti pähe tõmbamise tunnet. Usaldust võivad lõhkuda varasemad halvad kogemused ja niisugused kompromissid, mis ei saagi ühtegi osapoolt päris rahuldada. Dialoogi arenemiseks peaks olema selge arusaam, mis on ühised huvid ja eesmärgid. Hirmude leevendamiseks tuleb võimalikult paljudele küsimustele selgelt vastata. Selle toetamiseks vajavad kohalikud omavalitsused partnereid, kellelt küsida vastuseid ja kuulda kogemusi. Oluline on enne otsustamist töötada võrdselt koos arendajate, ettevõtjate ja kohalike kogukondadega ning sammuda planeerimise käigus edasi käsikäes. Leiti, et kohaliku kasu mudel on hea, aga ka selle juures on oluline läbipaistvus ja õiglustunne.

Aruteludes tuli välja, et seda oleks võimalik veel edasi arendada, eriti suuremate päikeseparkide puhul. Samuti võiks eriti päikeseparkide puhul arvestada, et maakasutus ei peaks olema ainult ühe funktsiooniga – näiteks võiks paneelide ümber maal kasvatada lambaid või pidada mesilasi.

Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa võttis arutelu kokku mõttega, et arenguprotsessides tuleb valda näha tervikuna, ning avaldas lootust, et kõlanud mõtted jõuavad seminaridelt edasi ka ametnike ja arendajate igapäevasele töölauale.

Kohaliku keskkonna võlu ja valu

Ametnike välitööde keskkonnaseminaril Uuemõisa lossis arutasid teadlased ülikoolidest koos omavalitsuse ja riigi keskkonnaekspertidega, mida teha Haapsalu tagalahe seisundi parandamiseks. Nimelt tekitab selle olukord muret nii kohalikele kui ka kaugemalt saabunud puhkajatele.

Rohke vetikakasv, pilliroo vohamine ja mudastunud rannavesi on pikaajalise reostamise tagajärg, mida nüüd on raske tagasi pöörata. Lahendusi olukorra parandamiseks on otsitud ja uuritud aastaid, kuid miskit mõjusat peale rannavees vetikate niitmise ei ole suudetud seni ette võtta.

Ühise arutelu käigus toodi senistesse mõtetesse selgust ja leiti ühiselt, et Haapsalu lahe mudastumine ja kinnikasvamine tuleb peatada ja püüdlema peab selle poole, et veekogu säiliks. Samas nenditi, et ühte ja selget olukorda kardinaalselt muutvat lahendust pole.

See-eest on võimalik teha paljut, mis aitaks olukorra parandamisele kaasa – näiteks eemaldada vetikaid, muda ja pilliroogu ning parandada veevahetust; see peab aga olema sihipärane tegevus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata Haapsalu promenaadi äärsele alale, tõstes sellega mereala atraktiivsust. Samuti leiti, et mere seisundi parandamise eest tuleb võtta selgem vastutus riigi tasandil.

Mandri keskkonnast liikusid ametnikud välitööde viimaseks päevaks edasi Vormsile. Saare elu tutvustas külalistele Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. Teda toetas oma kogemusega Ruhnu vallavanem Andre Nõu.

Ühistes töögruppides lahati küsimusi, mis on saarvalla juhtimises kõige keerulisemad katsumused ning kuidas neid lahendada. Üks väljakutseid on leida tööle erialaspetsialiste. Sarnaselt haridusseminaril kuuldule nenditi ka siin, et lahenduseks oleks oskusteabe jagamine ehk näiteks üks planeeringute ekspert või IT-spetsialist võiks jagada oma teadmisi mitmes omavalitsuses. Seda juba kohati ka tehakse.

Üldise vallaelu juhtimise kõrval ootavad kohalikud elanikud omavalitsuse tuge ka ettevõtluse arendamiseks.

Seminaril jäi kõlama mõte, et vald vajab toimimiseks ressursse, mida aktiivsem kohapealne ettevõtlus kindlasti toetaks. Küll aga nenditi, et nii nagu Läänemaal üldiselt on ka saarvallas ettevõtlus paljuski seotud turismiga, mis on väga hooajaline. Kuidas tagada turistide aastaringsem huvi? See on ühtmoodi kõvaks pähkliks tervel Läänemaal.

Uusi mõtteid ja suundi Vormsi saare turunduseks otsiti seminaril „Millist brändi, Vormsi?“. Vormsi vallavolikogu aseesimees Kata Varblane rääkis sissejuhatuseks Vormsi brändi loomise loost. Kohalikku vaadet esindasid ettevõtjad Liina Jutt, kes kõneles elamuste pakkumisest enda kogemuste põhjal, ja Henry Timusk, kes andis ülevaate ettevalmistatavast rannarootsi kultuuri tutvustamise projektist. Projekti raames soovitakse rajada tervele rannarootslaste asualale neli pärandkultuuri tutvustavat keskust.

Mis saab edasi?

Lõpuseminari järel saab kinnitada, et üldiselt läheb Läänemaal täitsa kenasti. Kohalikele meeldib oma kodupaigas elada – siinne looduskeskkond pakub nii silmailu kui ka võimalusi ettevõtluseks, sh turismiks. Kohalikud on ettevõtlikud ning sageli nagu hunt kriimsilmad, pidades korraga vähemalt seitset ametit, kui mitte enamat.
Ent siiski jagub ka kitsaskohti, kus riik saaks enam aidata. Olgu seda siis näiteks ühistranspordi arendamisel, ettevõtjate toetamisel või keskkonna eest hea seismisel.

Kõige olulisemaks võib aga pidada riigi, omavalitsuste ja kohaliku kogukonna omavahelist avatud suhtlemist ja koostööd. Partneritena, üksteist kuulates ja kaasates, teineteist mõjutavaid plaane koos seades ja muutusi ellu viies. Selleks tõusis ametnike välitöödest taas kõvasti kasu – nii uute ideedena kui ka laienenud koosvöövõrgustiku näol.

Mõtteid, mida ametnikud said välitöölt endale töölauale kaasa, oli kindlasti omajagu. Nüüd saab neid järgmisena juba ministeeriumihoonetes ja teistes riigiasutustes edasi arendada ja töötada koostöös omavalitsustega nende ellu viimise suunas.

Töiste välitööde seminaride ja arutelude lõpetuseks võtsid aga nii ametnikud kui ka kohalikud elanikud üksteisel päriselt kätest kinni ja suurendasid kontaktide võrgustikku sõna otseses mõttes ühise labajalavalsi saatel, mida saatis Vormsi juurtega ansambel Puuluup.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tänab kõiki osalejaid! Samuti kõiki koostööpartnereid, tänu kelle toele ja abile said järjekorras juba kuuendad ametnike välitööd toimuda.

Eriti suur kummardus Haapsalu Linnavalitsusele ja linnapea Urmas Suklesele ning abilinnapea Tõnu Parbusele; Lääne-Nigula Vallavalitsusele ning vallavanem Janno Randmaale, kultuuri- ja spordinõunik Varje Paalistele ning turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Helina Lahele, Vormsi Vallavalitsusele ja vallavanem Maris Jõgevale, vallavolikogu esimehele Jaak Kaabelile ja aseesimehele Kata Varblasele, infojuht Karina Viksile ning SA Läänemaale ja Irene Välile.

Täname ka kõiki ministeeriume, riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi ja teisi organisatsioone, kelle kaasabil said peetud põnevad valdkondlikud seminarid. Samuti täname kõiki erialaeksperte ja ‑spetsialiste. Suur aitäh vestlusringide moderaatoritele ja kõigile vestlusringides osalejatele, sh ettevõtjatele, haridustöötajatele ning teistele kohalikele elanikele.

Jaan Leivategija, ametnike välitöid Läänemaal korraldanud tiimi juht

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
11 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
ema
10 kuud tagasi

on isa tegi ka puhkusetuuri mööda eestimaad külastades kuurortlinnu ja nagu näha eeskuju on nakkav ja raha leidub

krooniline
10 kuud tagasi

mölapidamatus

Sisu
10 kuud tagasi

Kaja AS toetab nii pederaste kui Venemaad..nii et kindlalt edasi Lollikari

Ei taha libereid
10 kuud tagasi

Eelkõige vajame uut valitsust!
Kõik muu tuleb juba iseenesest 🙂

Sisu
10 kuud tagasi

Joogid autosse

mida
10 kuud tagasi

Mulle jääb arusaamatuks miks on vaja kutsuda ametnikke kohale, et arutada, kuidas lastes liikumisharjumust kasvatada. Meil on imelised õpetajad, treenerid, noorsootööjuhid, aktiivsed lapsevanemad, kes saaksid sellega omavahel ka hästi hakkama. Kui nüüd ülevaade muidugi piisav on, et mis asja eesmärk oli.

partorgid
10 kuud tagasi
Reply to  mida

peavad oma tööd tegema, et külvivolinikud kursil hoida

KODANIK
10 kuud tagasi

Niii……esimest korda julgetakse välja öelda et raudtee läheks maksma sadu miljoneid . Iga mõtlev inimene saaks aru et see on selgelt jabur ju matta sinna selline hulk raha

Hellat
10 kuud tagasi
Reply to  KODANIK

Kodanik, te võite ennast maha matta, kui tahate. Muu asi jätke rahule!

Korra valvur
10 kuud tagasi
Reply to  Hellat

Kusjuures kodanik on alati väikse tähega. Ja see konkreetne kodanik pole kohe kindlasti kodanik, vaid vene mõjuagent vasja!

vaadates
10 kuud tagasi

tagasi ajaloole pole midagi muutunud eesmärkidest ehitada üles kommunism, ikka sama mula ja utoopilised ootused