5.9 C
Haapsalu
Kolmapäev, 28. september 2022
Avakülg Tags Maris jõgeva

Silt: Maris jõgeva

Vormsi unistab spordihoonest

Vormsilased taltsutavad tolmuuputust

[caption id="attachment_369748" align="alignnone" width="2000"] Rälby külavahetee saab maakondliku arengu programmi raha eest mustkatte alla. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Vormsi sai maakondliku arengu programmist veerand miljonit eurot toetust, et asfalteerida kõige hullemini tolmavad kruusateed. Seisate taluõuel, külavaheteed mööda läheneb auto. Mida teete? Muidugi pagete tuppa, päästate, mis päästa annab. Näiteks nööril rippuva pesu, et seda ei mataks auto sabas lohisev tolmupilv. Vormsi väikesed punased majad ja valendavad kruusateed pakuvad arhailis-romantilist vaatepilti turistidele, aga kohalikke painab tolm suvest suvesse. Saare suved, muide, on enamjaolt põuased.

Vormsi rannik on masuudist puhastatud

[caption id="attachment_363679" align="alignnone" width="2000"] Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul on saare läänerannik puhas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eile keskpäeval saadi Vormsi reostunud lääneranniku koristamisega ühele poole, täna sõidetakse laide puhastama. Vormsi läänerannikut on masuudikamakatest koristatud juba nädal aega. Saare edelanurgas asuval Mõisaholmil alustasid Eestimaa looduse fondi vabatahtlikud, Noarootsi vabatahtlikud päästjad ja Vormsi merepäästjad koristamist juba neljapäeval, reedel võtsid teatepulga üle vabatahtlikud keskkonnaametist. Reedeks oli suur osa reostatud rannajoonest puhas.

Vormsi unistab suuremast laevast

[caption id="attachment_363410" align="alignnone" width="2000"] Ormsö põhikunded on metsaveoautod, kes aga võtavad laeval palju ruumi, nii et sõiduautodele jääb vähe kohti. Foto: Urmas Lauri[/caption] Väikesaarte transpordiühenduse analüüsis tõdeti, et ühendus peab olema stabiilne ja paindlik. Välja toodi ka väikesaarte mure: suvel jääb iga laev liiga väikeseks, talvel liiga suureks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos tehnikaülikooli mereakadeemiaga analüüsis väikesaarte transpordiühendusi. Uuring ei andnud siiski konkreetseid vastuseid, mida ja millal saarte ja mandri ühendustes täpselt muutma hakatakse, vaid püstitas pigem järgmised teemad, mida tuleb edasi uurida. Ministeeriumi meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand ütles uuringutulemusi esitledes, et riik taotleb küll saarte mandriühenduseks lisatoetust ja täiendavat rahastust, kuid kiiret ja lihtsat lahendust ei ole.

Masuudireostus on levinud ka Hobulaiule

[caption id="attachment_363397" align="alignnone" width="2000"] Hannes Aasma. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kolmapäeval Vormsis avastatud masuudireostus levis pühapäevaks Hiiumaa rannikule ning nüüdseks on reostatud ka Haapsalu linnale kuuluv Hobulaid. Reostuse likvideerimist koordineeriv Hiiu–Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma ütles, et Hobulaiu reostus on suhteliselt väike. Tema sõnul ei ole Hobulaid praegu päästeameti prioriteetide eesotsas. „Meil on praegu poole hullemaid laide, millele rõhku pannakse. Ornitoloogid ja looduskaitsjad koos keskkonnaametiga koostavad nimekirja, kus kõigepealt peaks toimetama,” ütles Aasma.

Vormsi masuudireostus on arvatust palju suurem

[caption id="attachment_362922" align="alignnone" width="2000"] Kolme päevaga korjasid päästjad ja vabatahlikud Vormsi rannikult kokku terve tonni reostust. Foto: erakogu[/caption] Läinud kolmapäeval Vormsis avastatud masuudireostus jõudis nädalavahetusel ka Hiiumaa idarannikule. Vormsil on reostunud kokku 15 km ja Hiiumaal 50 km rannariba, reostust on ka laidudel. Pühapäeva õhtuks oli Vormsil kolme koristuspäeva jooksul üle käidud viis kilomeetrit rannajoont ja kogutud tonni jagu masuuti, mis viidi saare jäätmejaama ja ootab mandrile toimetamist. Koristamist alustati Saxbyst, sealt liiguti Förby poole, kus on reostus kõige suurem. Kaasa lõi ka Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. „Kas minust oleks rohkem kasu rannas või suhtlemas ametnikega?“ arutles Jõgeva. Eilseks oli suudetud korraldada rannakoristajate toitlustus ja vahenditega varustamine ning kõik toimis.

Punamonumendid ja sõjahauad

[caption id="attachment_362797" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kesklinna on maetud nii esimeses kui ka teises maailmasõjas hukkunuid. Paremal asuvatel väikestel hauakividel on peamiselt eesti nimed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Ukraina sõda on kolmandat korda päevakorda toonud nõukogude ajal paigaldatud monumentide saatuse – esimene arutelulaine oli kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, teine 2007. aastal. Punamonumentide arvu Läänemaal ei tea täpselt keegi. Muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste registris on neid kinnismälestistena arvel kuus ja Lääneranna vallas viis. Tegelikult on eri aegadel ja eri põhjustel paigaldatud monumente rohkem – nii kalmistutel, avalikus linnaruumis kui ka metsa all. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul on tal kontoris 1970.–1980. aastatest pärit kaustik, kus on kirjas, milliste koolide hooldada on millised obeliskid ja millal tuleb nende juurde pidulikult lilli viia. Samuti on märkmikusse kirja pandud monumentide mõõdud ja joonised.