Fotod: Urmas Lauri
Aasta lõpuks ehitatakse Kirbla–Rumba–Vana-Vigala maanteel asuva 200 aastat tagasi ehitatud Vanamõisa silla sisse uus sild.
Transpordiamet tahab Kasari jõkke suubuva Vanamõisa jõe silla aasta lõpuks restaureerida. Tegelikult ehitatakse vana kesta sisse uus, nüüdisaegne sild. Rekonstrueerimise käigus säilitakse silla ajaloolised mõõtmed ja välisilme.
Ehitustöödega tegi hanke võitnud Nordpont OÜ algust aprillis. „Kõik läheb plaani kohaselt,” ütles ehituse projektijuht Maksim Sarajev eile Lääne Elule. „Praegu on juba käsil raudbetoonitööd, tegeleme ka silla väliskülgede müüritiste puhastamisega.”
„Üllatus oli see, et olemasolev sillutis on väga hästi säilinud,” nentis Sarajev. „Arvestades, et see on ju 200 aastat tagasi ehitatud.”
1825. aastal ehitatud sild pidas poolteist sajandit kenasti vastu, kuid 1988. aasta kevadel purunes Kirbla poolt kolmas ava ja sild oli liikluseks suletud. Alles siis, kui Lihula Maaparandus silda 1994. aastal põhjalikult remontis, oli vanal sillal taas ohutu liigelda.
Vanamõisa silla restaureerimiseks-rekonstrueerimiseks oli viimane aeg. Osa võlvidest hakkasid juba lagunema, mõned aastad tagasi tehti ka hädapärast remonti, silla kahele sambale paigaldati tugevduseks alused-baasid.
Neljapäeval oli silla kallal ametis kuus töömeest. Sillakaarte kohale paigaldati armatuuri, sest paekivist laotud sillaavade kohale valatakse nüüd raudbetoonplaat. Kui Pärnust hakkavad betoonikoormad saabuma, siis suureneb töömeeste arv poole võrra. „Tahame sügisvihmadeks suurema osa ära teha,” lausus töömees Mihhail Bretš.
Kuna Vanamõisa sild on kuulutatud kultuurimälestiseks, tuleb rekonstrueerimisel lähtuda muinsuskaitse nõuetest. Silla väliskülgedelt eemaldatakse vana krohv, paekivimüüritis puhastatakse liivapritsiga, vuugid tihendatakse.
“Tahavad, et näeks välja selline, nagu see ehituse ajal oli. Krohvikiht tuleb maha taguda,” lausus ehitusmees Mihhail Bretš.
Suuri üllatusi Bretši sõnul rekonstrueerimise käigus pole olnud. Kui, siis see, et sild on nii hästi vastu pidanud.
Rekonstrueerimise juures on kõige keerulisem see, et üle-eelmisel sajandil rajatud silla projekt pole säilinud. Silla rekonstrueerimisprojekt valmis seega nn välise vaatluse ja mõõdistamise põhjal. Mõnel pool tegelikkus ja projekt siiski kokku ei läinud. „Kus laius ei klappinud, kus kõrgus on olnud teistsugune,” tõdes Bretš. Töödele takistuseks pole need siiski saanud.
„Mahajäämist pole, nagu planeeriti, nii ka läheb,” ütles Bretš.
„Ilm on praegu meie teenistuses,” ütles Bretš pilku taevasse heites. „Vihma küll ümberringi sajab, aga meil siin kõik tolmab.”
Kultuurimälestiste registris nimetatakse Vanamõisa silda nii arhitektuuri kui ka konstruktsiooni poolest silmapaistvaimaks paekivisillaks Eestis.
Vanamõisa sild on seitsmeavaline, kogupikkusega 66 meetrit. Silla ülesvooluküljel on kuni kahe meetri kõrgused jäämurdjad, allavooluküljel tüsedad poolsilindrilised pealt kuhikjad tugipiilarid.
Vanamõisa silla ehitushanke võitis kuue pakkuja hulgast Nordpont OÜ, kes soovis rekonstrueerimise eest saada koos käibemaksuga 807 200 eurot. Raha silla renoveerimiseks tuleb transpordiameti eelarvest.
Praegu on sild liikluseks suletud. Ümber sõita saab kahte moodi: ühistransport või kuni 3,5tonnised sõidukid saavad sõita umbes 1,5 km ülesvoolu asuva raudteesilla kaudu. Raskemad veokid peavad sõitma aga Pärnu–Lihula maanteelt Oidrema-Mihkli ja Vanamõisa–Koonga–Ahaste teed pidi.
Vanamõisa sild
- Ehitatud 1825. aastal.
- Asub Kirbla–Rumba–Vana-Vigala maantee 5. kilomeetril, ületab Vanamõisa jõge.
- Olemasolev sild on seitsmeavaline, kogupikkusega 65,6 meetrit. Silla gabariit on 5,05 m.
- Silda remonditi 1929–1930, siis kindlustati võlvid ja torkreteeriti (paigaldati betoon tsemendikahuriga, ilma raketiseta) vuugid.
- 1988. aasta kevadel purunes Kirbla poolt kolmas ava ja sild oli liikluseks suletud.
- 1989. aastal tegi KRPI (kultuurimälestiste riiklik projekteerimise instituut) restaureerimistöid, püüdes raudbetooniga parandada sisse kukkunud võlvi. Tööd tehti lohakalt ja oskamatult ning jäeti pooleli.
- Viimase suurema remondi tegi sillale Lihula Maaparandus 1994.
- Vanamõisa sild kuulutati kultuurimälestiseks 1998, on ehitusmälestisena kohaliku kaitse all.
Allikas: transpordiamet
Olemasolev sild on seitsmeavaline, kogupikkusega 65,6 meetrit. Silla gabariit on 5,05 m.
Mida tähendab, et silla gabariit on 5,05 m.
No vast ikka laius…äärest ääreni…piirded + sõiduosa kokku…
Oled sa seda silda kunagi elus üldse näinud?