Tuleviku ennustamine on teatavasti tänamatu ettevõtmine. Peab siiski ennustama, sest maailm muutub kiiresti ja Eestil on tarvis olla valmis suurteks muutusteks.
Mitte õunte pealt, vaid analüüsides toimunut ja toimuvat ning välja kujunenud mustreid. Ootamatud sündmused, millel on väga oluline – positiivne või negatiivne – mõju, ei ole mõistagi välistatud.
Alustagem julgeoleku mõistmisest tänapäeva ja lähituleviku tähenduses. Eesti, tema liitlastest naabrite ja kogu demokraatliku lääne julgeolek ei tähenda kaugeltki mitte üksnes jõhkra rahurikkuja ehk Venemaa alistamist Ukrainas ning edukat sõjalist heidutamist, et ta meile ja liitlastele kallale ei tuleks invasiooni ja/või kauglöökide näol.
Pühapäeval astus Eesti 200 erakonnast välja noorpoliitik ja LGBT+ aktivist Artjom Pähkel, keda süüdistatakse ahistamises, kirjutab Delfi.
Eelmisel nädalal hakkasid ühismeedias levima karmid etteheited noorpoliitik Artjom Pähkli suunal – teda süüdistati ahistamises. Sealhulgas väideti, et Pähkel on erinevatele inimestele sobimatuid ja agressiivseid lähenemiskatseid teinud, ühel juhul räägiti suisa vägistamiskatsest. Mitmed väidetavad juhtumid olevat aset leidnud viimaste kuude jooksul, kuid mõni süüdistus ulatus isegi aastatetagusesse aega.
Eesti 200 valimisloosung kõlab “Meiega on kõik võimalik”.
Artjom ei ole Eesti nimi, jälle üks võõra rahva esindaja.
Miks peaks üks eestlane valima välismaalaseid nagu K.Stoicescu või Kristiina Kallas? – needsamad inimesed, kes lubavad meile – põlisrahvale eestlastele, jätta vaid kandle ja pastlad. Ülejäänu saavad endale võõrad.