Arne Kivistik kandideerib spordi elutöö preemiale

õval Perakülas elav orienteerumisveteran Arne Kivistik on riikliku spordipreemia elutööpreemia kandidaat.

Orienteerumis- ja suusaspordi edendaja ning endine orienteeruja Kivistiku esitasid preemiale Eesti orienteerumisliit ja Eesti Suusaliit.

Kultuuriministeeriumile esitati riiklikele kultuuripreemiatele 99 ning spordipreemiatele 45 kandidaati. Preemiate saajad otsustab valitsus ning tunnustused antakse üle vabariigi 105. aastapäeva eel.

„Eesti eduka kultuuri ja spordi aluseks on tublid inimesed. Riiklikud preemiad on kõrgeim tunnustus, mida valitsus kultuuri- ja spordirahvale annab. Tänan südamest kõiki, kes tõid esile Eesti kultuuri ja sporti märkimisväärselt panustanud inimesi – komisjonini jõudis palju väärikaid ja olulisi kandidaate, kes on andnud kultuuri õitsemisse olulise panuse või olnud oma saavutustega eeskujuks,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman.

Kolmele kultuuripreemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest esitati 41 ning viiele aastapreemiale 2022. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest 58 kandidaati.

Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot. Kandidaadid preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:

• Aime Kuulbusch-Mölder – skulptor.
• Anne Erm – festivalikorraldaja, muusikatoimetaja ja helilooja.
• Arne Mikk – lavastaja ja teatritegelane.
• Arvo Iho – filmilavastaja ja operaator, õppejõud.
• Arvo Vallikivi (Valton) – kirjanik ja tõlkija.
• Ave Kuik – kostümeerija.
• Doris Kareva – luuletaja ja tõlkija.
• Enda Naaber Nipsust – kirjanik ja ajakirjanik.
• Hagi Šein – ajakirjanik ja telejuht.
• Heidi Sarapuu – Teater Variuse juht, dramaturg ja lavastaja.
• Helgi Sallo – laulja, näitleja ja näitejuht.
• Ilma Adamson – rahvatantsujuht.
• Ilmar Tõnisson – dirigent, interpreet ja muusikapedagoog.
• Ivar Sakk – graafiline disainer ja graafilise disaini uurija.
• Juhan Maiste – kunstiteadlane.
• Jüri Kivimäe – ajaloolane ja arhivaar.
• Kersti Kreismann – näitleja.
• Külliki Saldre – näitleja.
• Lembit Peterson – näitleja, lavastaja ja teatrijuht.
• Lembit Sarapuu – maalikunstnik.
• Lola Liivat – maalikunstnik.
• Luule Epner – teatri- ja kirjandusteadlane.
• Luule Komissarov – näitleja.
• Maasike Maasik – tekstiilikunstnik.
• Mai Levin – kunstiteadlane.
• Maie Orav – rahvatantsujuht.
• Mare Tommingas – tantsija, lavastaja ja kunstnik.
• Mark Soosaar – dokumentalist ja festivalikorraldaja.
• Merike Vaitmaa – muusikateadlane.
• Olav Ehala – helilooja, pianist ja pedagoog.
• Peeter Kuutma – tekstiilikunstnik.
• Priit Pedajas – näitleja, lavastaja, õppejõud ja muusik.
• Priit Pärn – kunstnik-lavastaja ja režissöör, karikaturist ja illustraator, õppejõud.
• Raine Karp – arhitekt.
• Regina Lukk-Toompere – kunstnik ja illustraator.
• Rein Veidemann – kirjandusteadlane, kriitik ja kirjanik.
• Tiia Järg – muusikateadlane ja õppejõud.
• Tiit Härm – balletitantsija, ballettmeister ja koreograaf.
• Tõnu Kark – näitleja.
• Urmas Jõemees – animaoperaator.
• Vaike Uibopuu – koorijuht ja kooripedagoog.

Viis kultuuri aastapreemiat suurusega 9600 eurot antakse eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Preemiate kandidaadid on:

• Al Paldrok – väljapaistvate kultuurisündmuste korraldamise eest nii Eestis kui ka mujal.
• Andris Feldmanis ja Livia Ulman – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Anna Roberta – 2022. aasta väljapaistvate rollide eest.
• Anti Saar – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Anu Allas ja Liisa Kaljula – näituse „Mõtlevad pildid“ eest.
• Anu Allas, Liisa Kaljula ja Jane Sharp – näituse „Mõtlevad pildid“ eest.
• Arash Yazdani – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Ardo Ran Varres – ooperi „Põrgupõhja uus Vanapagan“ loomise eest.
• Ardo Ran Varres, Kristi Klopets, Risto Joost, Vilppu Kiljunen ja Iir Hermeliin – algupärase ooperi „Põrgupõhja uus Vanapagan“ lavaletoomise eest.
• Carolina Pihelgas – romaani „Vaadates ööd“ eest.
• Cloe Jancis – järjepideva näitusetegevuse ja silmapaistva isikliku käekirja arendamise eest.
• Diana Tamane – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Eik Hermann – tegevuse eest arhitektuurimõtte edendamisel ja vahendamisel.
• Elin Kard – sotsiaalselt tundliku aktsiooni „Ravikindlustus kõigile!“ algatamise eest.
• Elmo Nüganen – „Apteeker Melchiori“ filmitriloogia ekraanile toomise eest. Esitajad Kinobuss, Apollo Kino, Estonian Theatrical Distribution;
• Elo Liiv – 2022. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
• Ene-Maris Tali, Johan Tali, Märten Vaher ja Madis Reimund – sarja „Lõpetamata linn“ tootmise eest.
• Erkki-Sven Tüür – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Heldur Harry Põlda – 2022. aasta väljapaistvate rollide eest.
• Helena Tulve – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Heli Allik – Jonathan Littelli romaani „Eumeniidid“ tõlkimise eest.
• Jaak Urmet (Wimberg) – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Jaan Pärn – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Jaanus Samma – näituse „Vaikelud rahvuslikel motiividel“ eest. E
• Jüri Kivimäe – Balthasar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika“ tõlkimise, kommenteerimise ja saatesõnastamise eest.
• Kadri Kõusaar ja Aet Laigu – mängufilmi „Kõrb“ loomise eest.
• Kadri Kõusaar – mängufilmi „Kõrb“ loomise eest.
• Kaisa Kuslapuu – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Kirke Karja – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Kristi Kongi – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Lauri Lagle – lavastuse „Ainult jõed voolavad vabalt“ eest.
• Lauri Õunapuu – 2022. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
• Liis Vares ja Liis Lindmaa – sotsiaalselt tundliku aktsiooni eest Vene saatkonna ees Tallinnas.
• Madeline Skelly – 2022. aasta väljapaistvate rollide eest.
• Mait Malmsten – 2022. aasta loomingulise tegevuse ja suurrollide eest.
• Maria Faust – 2022. aasta väljapaistva muusikalise tegevuse eest.
• Maria Faust, Kaie-Ene Rääk, Kaupo Kruusiauk – dokumentaalfilmi „Machina Faust“ eest.
• Mehis Heinsaar – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Merike Estna – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Mihhail Gerts – festivali TubIN kunstilise juhtimise eest.
• Monika-Evelin Liiv – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Ove Musting – mängufilmi „Kalev“ eest.
• Priit Raud – rahvusvahelise etenduskunstide festivali Baltoscandal korraldamise eest.
• Rainer Sarnet – Spiel-dokumentaalfilmi „Vaino Vahingu päevaraamat“ loomise eest.
• Rasmus Puur, Tõnu Kaljuste, Veiko Tubin ja Kristjan Suits – ooperi „Lalli ehk Mere keskel on mees“ lavaletoomise eest.
• Rasmus Puur – Veljo Tormise alustatud ooperi „Lalli ehk Mere keskel on mees“ lõpuleviimise eest.
• Raul Talmar – Balti riikide üliõpilasfestivali Gaudeamus üldjuhtimise eest.
• Rein Rannap – aktiivse kontsert- ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest 2022. aastal.
• Risto Joost – 2022. aastal lavale toodud muusikalavastuste eest.
• Sander Joon – animafilmi „Sierra“ loomise eest.
• Sandra Iva – väljapaistva loomingulise tegevuse ja saavutuste eest 2022. aastal.
• Sirje Olesk – monograafilise käsitluse „Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s“ eest.
• Taavi Hallimäe – disainivaldkonda mõtestava ajakirja Leida algatamise eest.
• Taavi Talve – 2022. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
• Tõnis Vilu – teose „Kõik linnud valgusele“ eest.
• Tõnno Jonuks – monograafia „Eesti muinasusundid“ koostamise eest.
• Triin Ruubel – väljapaistva esinemise eest solistina välismaal.
• Ülar Ploom ja Ilmar Vene – Dante Alighieri teose „Paradiis“ itaalia keelest tõlkimise, kommenteerimise ja saatesõnastamise eest.  

Kahele spordipreemiale elutöö eest esitati 20 ning kuuele aastapreemiale 25 kandidaati.

Spordipreemia elutöö eest määratakse isikutele, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ning kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Kummagi elutööpreemia suurus on 64 000 eurot. Elutööpreemia kandidaadid on:

• Aita Pääsuke – suusatreener ja endine suusataja.
• Andres Sõber – korvpallitreener ja endine korvpallur, pikaaegne Eesti korvpalli panustaja.
• Arne Kivistik – orienteerumis- ja suusaspordi edendaja ning endine orienteeruja.
• Ellen Liik – võrkpallitreener ja endine võrkpallur.
• Enn Mainla – spordiajaloolane, pikaaegne Spordimuuseumi ja Eesti Spordiajaloo Seltsi juht.
• Heino Puuste – kergejõustikutreener ja endine odaviskaja.
• Helju Sutt – noorte võrkpallitreener ja endine võrkpallur.
• Ilmar Taluste – treener ja spordielu edendaja ning endine maadleja.
• Jaan Tults ja Matti Killing – sõudetreenerid, pikaaegne panus valdkonna ja alaliidu juhtimisel.
• Jüri Kalmus – jalgrattasporditreener ja -arendaja.
• Maire Kamarik – endine iluvõimleja treener.
• Raiss Davletkildejev – jäähokitreener, endine jäähokimängija ja valdkonna eestvedaja.
• Rein Pedaja – endine laskesuusataja ja treener, spordiklubi asutaja ja eestvedaja.
• Roman Ubakivi – jalgpallitreener ja endine jalgpallur, Eesti jalgpalli üks taastajaid.
• Sulev Roosma – endine purjetaja ja jääpurjetaja.
• Taimu Viir – tõstetreener, kohtunik ja endine tõstja.
• Tiit Nuudi – endine tennisist, Eesti spordi- ja olümpialiikumise arendaja.
• Vahur Joala – pikaaegne Eesti veemotospordi eestvedaja.
• Valeri Pormann – maadlustreener, endine maadleja ja valdkonna eestvedaja.
• Väino Treiman – kiiruisutamistreener ning valdkonna arendaja.

Spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemia määramisel arvestatakse sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse. Iga aastapreemia suurus on 9600 eurot, kollektiivi premeerimisel jaotatakse preemiasumma kollektiivi liikmete vahel võrdselt. Aastapreemia kandidaadid 2022. aasta tulemuste eest on: 

• Agne Kiviselg ja Lilija Utenko – Kiviselg võitis nii Euroopa kui ka maailmameistri tiitli bikiinifitnessis ning tuli hooaja maailma edetabeli liidriks. Utenko võitis juunioride MMi tiitli oma kategoorias ning juunioride absoluutse maailmameistri tiitli.
• Aivar Nigol ja Hillar Zahkna – laskesuusatamise MK-etapi korraldamine Otepääl.
• Alina Simacheva – Eesti parim U18 mängija käsipallis.
• Daisy Kurde–Schnyder – suusaorienteerumise MMi kaks kuldmedalit ja üks pronksmedal, rahvusvahelise suusaorienteerumise 2022. aasta edetabeli võitja naiste arvestuses.
• Eneli Jefimova – juunioride MMi kolm kuldmedalit, täiskasvanute MMi 6. ja 9. koht.
• Epp Mäe – EMi hõbemedal ja MMi pronksmedal.
• Gerd Kanter – aasta treener, eduka treeneritöö eest.
• Henry Hein – eduka treeneritöö eest.
• Indrek Schwede – suure panuse eest Eesti jalgpalliajaloo uurimisse, raamatusarja „Eesti jalgpalli ajalugu“ autor.
• Janek Õiglane – EMi pronksmedal kümnevõistluses, aasta meessportlane.
• Johanna Maria Jõgisu – EMi hõbemedal moodsas viievõistluses, Eesti esimene individuaalmedal naiste arvestuses.
• Jukka Toijala – eduka treeneritöö eest.
• Jüri Rooba – eduka treeneritöö eest.
• Karmen Bruus – U20 MMi 1. koht kõrgushüppes ning täiskasvanute MMi 7. koht, aasta noorsportlane.
• Kelly Sildaru – Pekingi taliolümpiamängude pronksmedal pargisõidus ja 4. koht rennisõidus, võitis MK-sarjas pargisõidu üldarvestuse, aasta naissportlane.
• Kert Varik – külgkorvi motokrossi MMi hõbemedal.
• Kregor Zirk – pääses lühiraja MMi 200 meetri liblikujumise ning EMi 200 meetri liblikujumise finaali.
• Kristin Tattar – tuli teise eurooplase ja esimese eestlasena kettagolfi maailmameistriks, võitis Pro Tuuri ning lõpetas iga võistluse poodiumil.
• Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar – MMi 5. koht ning läbimurre maailma rannavõrkpalli tippu.
• Marja–Liisa Randar – kurtide OMi pronksmedal 100 meetri tõkkejooksus.
• Peeter Olesk – laskespordi MMi ja EMi 3. koht.
• Meeste paarisaerulise neljapaadi liikmed (Mikhail Kushteyn, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Johann Poolak) – MMi 5. koht, EMi 5. koht, EMi meresõudmises 2. koht, MK-etapi 2. koht, aasta parima meeskonna nominent.
• Tanel Visnap – kurtide OMi kuldmedal kaugushüppes.
• Veemotosportlased Erko Aabrams, Stefan Arand, Mattias Siimann ja Mattias Reinaas – võitsid kokku kuus MM-tiitlit ja viis EM-tiitlit.
• Veikko Sinisalo – eduka treeneritöö eest.