Hiljuti avaldatud Eesti Panga tööturu ülevaate järgi on Eesti tööturu olukorra kiire paranemine läbi saanud.
Kui majanduskasvu aeglustumise mõju jõuab tööturule, ootavad ees koondamised ning uue töökoha leidmine võib olla keerulisem ja võtta kauem aega. Selles olukorras on töötajatele järjest olulisem kindlustunne, et töö otsimise ajal makstakse neile töötuskindlustushüvitisi, ning eriti siis, kui tööd on raskem leida, tehakse seda pikemalt. Loodud on uus automaatselt kohanev töötuskindlustushüvitis, mis on ka Euroopas unikaalne.
Sõda, energiakriis ja hinnatõus on Eesti ettevõtteid 2022. aasta kevadest ettevaatlikumaks muutnud ja aasta algusest on enamikul tegevusaladel kahanenud ka hõiveootused. Iseäranis on vähenenud hõive kasvu ootused tööstuses ja ehituses, kuna energiakriis avaldab neile sektoritele tugevamat mõju. Ka kolmanda kvartali andmed näitavad mõningat töötuse kasvu, sealhulgas koondamiste sagenemist.
Keerulised ajad majanduses ja tööturul vajavad ka töötuskindlustussüsteemi kohanemist, et tagada töötule suurem sotsiaalne kaitse. Senise, pigem jäiga süsteemi kitsaskohtadele osutas ka Covid-19 kriis – senised Eesti töötushüvitise süsteemi reeglid ei muutunud automaatselt koos tööturu olukorra muutumisega. Pandeemia alguses töö kaotanud inimestel hakkasid töötuskindlustushüvitised lõppema või olid juba lõppenud, kuid endiselt suure tööpuuduse tõttu polnud neil võimalik leida tööd ja puudus sissetulek. Keerulisemas tööturuolukorras vajavad töötud asendussissetulekut pikema aja vältel.
2021. aastal kutsutigi nende kitsaskohtade lahendamiseks kokku ekspertidest töörühm. Sotsiaalministeerium koos Eesti töötukassa, rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Eesti tööandjate keskliidu ja Eesti ametiühingute keskliidu esindajatega töötasid välja tööturu olukorrast sõltuva töötuskindlustushüvitiste süsteemi, mis nüüd 16. novembril riigikogus ka seadusena vastu võeti ja jõustub 30. juunil 2023.
Ka majandus- ja energiakriisi ning tööpuuduse suurenemise vallandanud sõda Ukrainas kinnitab suurenenud vajadust paindlike ja sobivate sotsiaalkaitsemeetmete järele. Kuigi tuleviku suhtes on palju määramatust, on uus automaatselt kohanev töötuskindlustushüvitiste süsteem keerulisemateks tööturuolukordadeks valmis.
Lahendus on tegelikult lihtne – inimene ise midagi taotlema ega kinnitama ei pea, sest hüvitise maksmise perioodi pikendatakse automaatselt.
Töötuskindlustushüvitise taotlemisel määrab töötukassa hüvitise maksmise perioodi vastavalt taotleja töötuskindlustusstaaži pikkusele 180, 210 või 300 päevaks (nn baasperiood). Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist hindab töötukassa registreeritud töötute arvu põhjal olukorda tööturul, võrreldes registreeritud töötute arvu varasema perioodi keskmise töötute arvuga. Sellest võrdlusest selgub, kas töötuskindlustushüvitise maksmine pikeneb või jääb kehtima algne tähtaeg.
Hüvitise pikendamise tingimuste täitmisel teeb töötukassa hüvitise pikendamise otsuse. Hüvitise maksmise periood pikeneb ainult neil töötutel, kes on baasperioodiks määratud hüvitise saamise lõppemise päevale järgneval päeval jätkuvalt töötuna arvel.
- Kui tööturu olukord on väga hea ehk töötute arv on üle 20 protsendi madalam viimase kümne aasta keskmisest ja allpool viimase kolme aasta keskmist taset, hüvitise maksmise periood ei pikene ning kehtima jääb baasperiood.
- Kui registreeritud töötute arv ei ole üle 20 protsendi madalam viimase kümne aasta keskmisest või vastab vähemalt viimase kolme aasta keskmisele tasemele, siis 210 ja 300 päevaks määratud hüvitis pikeneb 60 päeva võrra.
- Kui tööturu olukord on halb ehk töötute arv on kasvanud vähemalt 20 protsenti võrreldes viimase kolme aasta keskmisega, siis hüvitise periood pikeneb vastavalt kindlustusstaažile 60 päeva (kui baasperiood oli 180 päeva) või 120 päeva võrra (kui baasperiood oli 210 või 300 päeva).
Kui vaadata mineviku andmeid, siis oleks töötuskindlustushüvitist makstud võrreldes tänase süsteemiga pikemalt ka Covid-19 kriisi perioodil.
On oluline, et keerulisemas majandusolukorras pikemat aega makstav hüvitis tagab inimestele parema toimetuleku ja suurendab tarbimist, mis omakorda avaldab positiivset mõju majandusele tervikuna.
